Tänane päev algas teemaga: health education - mis lõppkokkvõttes tähendas seksuaalkasvatuse õpetamist käsitlevaks tunniks.
Alustasime kallistamise mänguga, millele järgnes rühmadeks tegemine, kusjuures naised ja kaks meesõpetajat olid eraldi. Esimene, millele pidime mõtlema oli miks teeb naised (mehed) unikaalseks. Siis oli arutelu ja teine millele pidi mõtlema oli miks mehed (naised) on imelised. Sellele arutelu ei järgnenud vaid oli lihtne sõna "Tänan."
Peale rühmatöid pidime võtma oma keelegruppi, st et saime Liisuga mängida seksuaalkasvatuses kasutusel olevate sõnadega "Alias".
Seejärel anti meile tekst, kus pidime hindama väärtuste järgi inimeste käitumist ning siis seda põhjendama.
Peale väikest kohvipausi järgnes töötuba Vyroniga, teemal "Mängimine läbi teatri". Ka see oli sama põnev ja kaasahaarav kui capoeira töötuba.
Selle töötoa eesmärk oli teha kõike ilma mõtlemata, et mõte jääb vabaks ning rohkem improviseerida. Saime mängida indiaanlasi, aga lõpuks ei omanud enam üldse tähtsust kas sa olid indiaanlane või mitte. Olulisem sõnum oli see, et keskkonda ja Maad tuleb kaitsta. Peale lõunat algas minu jaoks ehk nimelisel kõige "kardetum" töötuba: Kunst kõigile.
Uskumatu - see polnudki nii hirmus.
Esimeses pooles jagati meid kaheks ning me pidime skeletist tegema mingi pildi ja selle kohta loo välja mõtlema.
Teine osa kunsti töötoast toimus meie tsirkusegruppides ja pidime tegema 3D versiooni "Unistuste linn". Selleks kulus 45 minutit ja hakkama saime.
Kõige olulisem oligi lasta vaimul minna ja mitte üle mõelda.
Aga enne laulvat õhtusööki, kuhu ise tegime instrumendid, saime ära käia ka Vahemeres ujumas. Kes oleks arvanud, et 8. oktoobril merre ujuma satun, seda enam et Eesti selleaastane suvi seda ei võimaldanud.
Kertu
Alustasime kallistamise mänguga, millele järgnes rühmadeks tegemine, kusjuures naised ja kaks meesõpetajat olid eraldi. Esimene, millele pidime mõtlema oli miks teeb naised (mehed) unikaalseks. Siis oli arutelu ja teine millele pidi mõtlema oli miks mehed (naised) on imelised. Sellele arutelu ei järgnenud vaid oli lihtne sõna "Tänan."
Peale rühmatöid pidime võtma oma keelegruppi, st et saime Liisuga mängida seksuaalkasvatuses kasutusel olevate sõnadega "Alias".
Seejärel anti meile tekst, kus pidime hindama väärtuste järgi inimeste käitumist ning siis seda põhjendama.
Peale väikest kohvipausi järgnes töötuba Vyroniga, teemal "Mängimine läbi teatri". Ka see oli sama põnev ja kaasahaarav kui capoeira töötuba.
Selle töötoa eesmärk oli teha kõike ilma mõtlemata, et mõte jääb vabaks ning rohkem improviseerida. Saime mängida indiaanlasi, aga lõpuks ei omanud enam üldse tähtsust kas sa olid indiaanlane või mitte. Olulisem sõnum oli see, et keskkonda ja Maad tuleb kaitsta. Peale lõunat algas minu jaoks ehk nimelisel kõige "kardetum" töötuba: Kunst kõigile.
Uskumatu - see polnudki nii hirmus.
Esimeses pooles jagati meid kaheks ning me pidime skeletist tegema mingi pildi ja selle kohta loo välja mõtlema.
Teine osa kunsti töötoast toimus meie tsirkusegruppides ja pidime tegema 3D versiooni "Unistuste linn". Selleks kulus 45 minutit ja hakkama saime.
Kõige olulisem oligi lasta vaimul minna ja mitte üle mõelda.
Aga enne laulvat õhtusööki, kuhu ise tegime instrumendid, saime ära käia ka Vahemeres ujumas. Kes oleks arvanud, et 8. oktoobril merre ujuma satun, seda enam et Eesti selleaastane suvi seda ei võimaldanud.
Kertu