Mis on probleemipõhine õpe?
Tänase päeva sisuks oli tutvumine probleemipõhise õppe metoodika põhielementidega. Probleemipõhine õpe sai alguse meditsiinikoolidest, kus õpitakse patisentide haiguslugude alusel. Kuigi olen probleemipõhise õppega ka varasemalt kokku puutunud ja teatud määral ka tundides kasutanud, oli väga hea selle õppe põhiasjad üle korrata ja nii mõndagi uut teada saada.
Järgnevalt toon välja probleemipõhise õppe põhielemendid.
- Meetod on õpilasekeskne. Õpilasel on aktiivne roll õppeprotsessis. Tegemist on enda juhitud õppimisega.
- Tegemist on õppimisega grupis. Ideaalis peaks grupis olema 6-10 õpilast.
- Õpetajal on juhendaja roll, kes tutvustab õpilastele teatud probleemi tausta ja seejärel asub õpilasi toetavasse rolli.
- Probleem on õppeprotsessis fookuse aluseks. Selle ümber toimub kogu õppimine.
- Ei pea olema lõpp-produkti (esitlust, uurimistööd, plakatit jne), mis eristab seda projektipõhisest õppest. Oluline on mõtlemisprotsess ja oma lahenduse sõnastamine, mis igal rühmal võib erinev olla.
Probleemipõhise õppe 7 sammu :
- probleemi esitamine õpilastele ja seejärel selgitamine, kes kõik saavad asjast ühte moodi aru
- probleemi sõnastamine
- probleemi analüüsimine, ideede väljapakkumine
- grupp sõnastab ühisel nõusolekul oma nägemuse probleemist, pakub välja võimaliku lahenduse
- eesmärkide sõnastamine
- lahenduste võrdlemine
- ühine arutelu pakutud lahenduste üle, reflektsioon
Järgnevatel päevadel saame igast punktist täpsema ülevaate. Mõningase ülevaate saab järgnevast videost:
Ülle