Alustasin oma reisi pühapäeva hommikul tillukese seiklusega, kui lennurajale suundumise järel selgus, et hetkel maailma ökonoomseimaks ja keskkonnasõbralikumaks lennukiks peetava Airbus A220-300 parem mootor ei käivitu. Ilus ja uus tiibadega buss sõitis terminali tagasi ning juba 2,5 tunni pärast saime asuda uue lennukiga uuele katsele. Olin valinud õige istekoha ja pilvede kohale kevadisse päiksepaistesse tõustes ununes Eestisse hoogu koguma jäänud lumetorm Birgit hetkega.
Amsterdamis maandudes tervitasid meid ümbruskonna rohelised põllud, aga see visuaal oli eksitav, sest ilmad on siin ikkagi tavapäratult jahedad, +2 ja -5 kraadi vahel. Õnneks on kuiv ja vihmavarju, mida ma kaasa ei võtnud, ei lähe ka vaja.
Lennujaamast sõitsin rongiga Amsterdami kesklinna (Amsterdam Centraal). Esimesed positiivsed hetked kinkis piletiautomaat, sest sain täiesti iseseisvalt pileti ostmisega hakkama. Abi küsida mulle ei meeldi, mistõttu panen turistina alati tähele, kui palju minu peale on mõeldud ja kas mind oodatakse. Amsterdami ühistranspordisüsteem kindlasti ootab kõiki turiste- infotahvlid on selged ja neid on piisavalt, piletiautomaadid on mitme keelevalikuga ja protseduurid äärmiselt lihtsad, metroo-, trammi- ja bussivõrgustik on mugavalt tihe.
Rongijaamast väljudes oli mu esimene mõte: "Appi, kui palju rahvast!". See oli pühapäeva keskpäev, aga mulje on samaks jäänud ka esmaspäeval ja teisipäeval. Siin on tõesti palju inimesi- pindalalt Eestiga peaaegu sama suures Hollandis elab 17,5 miljonit inimest. No ja muidugi- jalgrattad! Nüüd tean, kust Tallinn on saanud idee pool tänavatest punaseks värvida, aga siin see tõepoolest toimib, sest selle jaoks on reaalne vajadus. Väga paljud tänavad on autode jaoks suletud või ühesuunalised ja seal on laiad sõidurajad jalgratastele ning kitsad kõnniteed jalakäijatele, mis omakorda on täis parkivaid jalgrattaid või transporditöid tegevaid sõidukeid. Jalgratturid vuravad tohutu kiirusega kõigil tänavatel ja pole vahet, kas tegemist on hommiku, õhtu või keskpäevaga. Kui meil toovad vanemad lapsi kooli ja lasteaeda autoga, siis Amsterdamis tuuakse jalgrattaga- pakiraamil, spetsiaalses kärus või pulga peal- laps mahub igale poole. Ja kiivrit ei kanna mitte keegi! See on tõeliselt hämmastav. Kui kohaliku giidi käest küsiti, kas Amsterdam on turvaline, vastas ta, et kõige suurem turvarisk on trammid- nende teed on tihtipeale suurte kurvidega ja inimesed ei vaata 360 kraadi enda ümber, enne kui trammi alla astuvad. Teise turvariskina nimetas ta jalgrattaid rentivaid turiste, kes suures eufoorias sõitmise asemel endast ratta roolis selfisid teevad ning siis ka õnnetusi põhjustavad ja kolmandana ema-jalgrattureid, kes ratta kärusse mitu last panevad ja et oleks lihtsam sõita, kasutavad elektrimootoreid ning kaotavad seetõttu kontrolli ratta kiiruse üle. Ja ma ütlen veelkord- kiivreid siinmail ei tunta...
Koolitust viis läbi Europass Teacher Academy Hollandi osakond ja meie koolitajaks oli Iraanist pärit Maryam Farahmand.
Koolitusel osalesid kolm õpetajat Hispaaniast- kehalise kasvatuse õpetaja Sara CEIPSO San Sebastiani koolist Madriidis, inglise keele õpetaja Isabel IES Clara Campoamor koolist Castilla- La Manchast ja hispaania keele ja ajaloo õpetaja Jose veel ühest koolist; kaks matemaatikaõpetajat Ineš ja Paula Portugalist, Portost; klassiõpetaja Olja Horvaatiast, Zagrebist ja värskelt keeltekooli asutanud Vanja, kes oli sündinud Horvaatias, elanud Poolas ja nüüd viimased 10 aastat tegutsenud Hollandis täiskasvanute inglise keele õpetajana.
- Leia telefonist üks pilt, mis sind iseloomustab (pilt perest, sündmusest, sõpradest jne) ja räägi kaaslastele, miks selle valisid, miks see on sinu jaoks tähtis.
- Intervjueeri oma paarilist ja seejärel tutvusta teda ülejäänutele.
- Klassikaline telefonimäng.
- Meeskonnatöö „Kandikud“- 4 erinevat kandikut ülesannetega, mis tuleb meeskonnas ära jagada ja ära lahendada (kõrrega imedes tõsta makaronid ühest hunnikust teise, spageti otsa suus hoides lükkida penned spagetile ja tõsta topsi, sushi pulkadega tõsta üksteise peale oreo küpsised, asetada topsid vaheldumisi kartongiga üksteise peale torni ja tõmmata kartongid vahelt ära nii, et topsid kukuvad üksteise peale).
- Koostöö: grupp peab moodustama juhendaja öeldud geomeetrilise kujundi (kolmnurk, rist jne). Näitab, kui hästi grupp suudab koostööd teha.
Paarilisega leida tunnused, mis teil on ühised ja siis tunnused, mis on erinevad. Kaasata võib ka hobisid ja riietust jms.
Teiseks käsitlesime põgusalt õpistiilide teemat ja siin pidin küll pettuma, kui tutvustati VA(R)K mudelit. Nimelt on see maailmas enim levinud müüt, et kindlaid õpistiile jälgides õpitakse kõige paremini. Tsiteerin Eesti Haridusteaduste Ajakirjas ilmunud artiklit "Õpetajakoolituse tudengite õppimisega seotud neuromüüdid":
Torrijos-Muelase ja kolleegide (2021) neuromüüte puudutava kirjanduse süsteemsest analüüsist selgub, et haridusvaldkonnas on üle maailma kõige enam levinud müüt, et indiviidid õpivad paremini, kui arvestatakse nende visuaalse, auditiivse või kinesteetilise (VAK) õpistiili eelistusi. 91,3 protsendis uuringutes on see toodud esile kui üks enam levinud neuromüüte. Uurimustele tuginedes on aga teada, et „valdav osa õppesisu on talletatud tähenduse alusel ega tugine visuaalsele, kuulmis- või kinesteetilisele mälule“ (Willingham, 2005). Pigem võib juhtuda, et kohandades juhendamisviise vaid õppija teatud modaalsuse tugevustele, on mõju õppimisele ja õpitulemustele oodatust hoopis vastupidine, sest õppimine vaid ühte tajukanalit kasutades jääb ühekülgseks ja mälujälgede kodeerimine ning hilisem mälust kättesaamine piiratuks (vt nt Kirschner, 2017; Pashler et al., 2008).
Siinkohal julgen olla koolitusfirma/koolitaja suhtes kriitiline, sest mina lähengi koolitustele otsima kõige uuemat haridusteadust ja kvaliteetset praktikat. On äärmiselt kurb, et õpetajatele ja haridusjuhtidele müüdav koolitus süvendab neuromüüte, mitte ei püüa neid ümber lükata.
Teisipäevased teemad olid 4C-d (koostöö, kommunikatsioon, kriitiline mõtlemine ja loovus) hariduses, motivatsioon ja vajaduste hindamine (needs assessment).
Olgu etteruttavalt öeldud, et koolituspäevad olid üles ehitatud slaidiesitlustele, mis vaheldusid rohkete videode ja praktiliste ülesannete või mängudega, mistõttu ka alljärgnev ülevaade on meediatihe.
Koostöö oskused
Grupitöid planeerides ei tohi ära unustada, et peab toimuma info vahetus, peab tekkima uus teadmine ja grupp peab töötama ühise eesmärgi nimel.
Oluline on pöörata tähelepanu ka juurdekasvuuskusmuse toetamisele iga õpilase puhul. Õpilane peab teadma ja tundma, et kui ta midagi ei oska, siis ta ei oska seda VEEL. Kõik oskused on arendatavad ja usk sellesse peab olema nii õpilasel kui õpetajal.
Growth Mindset vs. Fixed Mindset
Kommunikatsioon
5 ways to listen better TED ettekanne aktiivsest kuulamisest ja selle olulisusest. Vägagi mõtlemapanev.
Kuulamise puhul on oluline roll ka kehakeelel, nt ristatud käed ja jalad näitavad, et sa pole vestluspartneri jutu jaoks avatud; tegelemine vestluse ajal muude asjadega näitab, et vestluse teema või partner pole kuulaja jaoks olulised, silmsideme vältimine vähendab vestluse siirust. Neid aspekte tuleks teadlikult meeles pidada ja avatud ning aktiivset kuulamist õppida ja harjutada.
Kriitiline mõtlemine
5 tips to improve your critical thinking
Üks kriitilise mõtlemise oskuse arendamise tehnika:
- Formuleeri uuritava teema kohta võimalikult täpne küsimus
- Otsi infot erinevatest allikatest
- Hinda info asjakohasust- miks sellest kirjutatakse, kas see pakkumine on loogiline, kas ma olen selle teemaga emotsionaalselt seotud, mis võib olla selle info taga jne
- Kaalu info või otsuse mõju ja tagajärgi
- Uuri teisi, sinu omast erinevaid seisukohti
Loovuse harjutus:
- kujundi loomine erinevatest puulehtedest ja maapähklitest (paarilisega)
- kohviplekilisele paberile moodustada mingi kujund/kujutis (paarilisega või rühmas) ja jutustada lugu
- oma grupi logo tegemine (mis iseloomustaks grupi liikmeid)
- keskendumise harjutus- parem käsi 1- üles, 2- alla, 3- ette, 4- alla; vasak käsi 1-alla, 2- ette, 3- üles, 4- ette (vms, järjest numbreid nimetades peavad käed tegema erinevat liikumist)
- koostöö harjutus- inim-trükimasin. Iga grupi liige saab tähestikust mingid tähed ja hakatakse ütlema lauset tähe kaupa „kui Arno isaga koolimajja jõudis...“ vms.
- õppijakeskne klassiruum
- suhted õpetajatega
- teema vastu huvi tundmine
- aeg päevas (hommik, õhtu jne)
- tuju
- sissejuhatavad tegevused
- selgus ja usaldusväärsus (nt ajakava, õpetaja usaldusväärsus)
- õppimisprotsessi kaasamine
- kuuluvustunne
- ülesannete ja meetodite mitmekesisus
Nõuandeid õpetajale:
- toida juurdekasvuuskumust nii ülesannet selgitades kui tagasisidet andes
- loo õpilastega tähenduslikud ja lugupidavad suhted
- sea selged ootused ja saavutatavad eesmärgid ("rubrics"- hindamisjuhend, milles hinnatakse ja sõnastatakse ülesande konkreetsed komponendid ja ootused)
- anna õpilastele valida, kuidas nad õppida tahavad
Vajaduste hindamine võiks toimuda teatud intervalliga terve õppeaasta jooksul. Eesmärgiks kaardistada hetkeolukord ja mis on puudu lõppeesmärgist. Hindamiseks on vaja eesmärgist lähtuvalt valida andmed, mida analüüsida ja millele tuginedes järgnevad otsused teha. Vajaduste hindamine võib toimuda ka mõne grupi, mitte terve klassi põhjal ja on töövahend õpetajale oma tegevuste paremaks planeerimiseks.
Peale õppepäeva toimus giidiga Amsterdami tuur ja see oli väga põnev. Sain huvitavat informatsiooni Hollandi ajaloo ja Amsterdami tekkimise ning eluolu kohta. Kahju, et tuur ainult 1,5 tundi kestis.
Kolmapäev algas universaalselt kujundatud õppimise mudeliga, videotutvustus: Universal Design for Learning (UDL). Metoodika on alguse saanud Ameerika Ühendriikidest, aga selles on paljutki praktilist ja vajalikku, mida 21. sajandi oskuste õpetamisel arvesse võtta.
Järgmiseks teemaks oli kaasav klassiruum ja õppe diferentseerimine. Kuna iga teemat puudutasime põgusalt, siis minu jaoks jäid need pinnapealseks ja süvenemine tuleb ette võtta iseseisvalt ja kunagi tulevikus.
Mõtteainet õppe diferentseerimiseks Differentiating Instruction: It’s Not as Hard as You Think Mahukam lugemine kaasamisest.
Päeva põnevaimaks teemaks minu jaoks kujunes, kuidas õpilased saavad ise üksteise töödele ja õppimisele tagasisidet anda ja õpetaja tööd sellega natuke lihtsustada. Järgnevalt mõned näited:
60-Second Strategy: Peer Review On näiteks 4 erinevat ülesannet. Kui õpilane saab ühe ülesande valmis, paneb ta oma nime tahvlile vastavasse veergu kirja ja järgmine, kes sama ülesande valmis saab, kustutab tema nime ära ning läheb paariliseks, et üksteise tööd üle kontrollida. Õpilased peavad leidma midagi, mis teisel on hästi tehtud ja midagi, millega saaks veel tööd teha. Soodustab omavahelist suhtlemist ja koostööd erinevate õpilaste vahel.
60-Second Strategy: Respond, Reflect, and Review Kõigepealt vastavad kõik kindlale küsimusele individuaalselt (kirjalikult), seejärel toimub kohtade vahetus ja uus õpilane loeb teise vastuse üle ning kirjutab täpsustavaid küsimusi või soovitusi. Järgmise vahetuse õpilane kirjutab positiivset tagasisidet loetu kohta. Kui õpilased oma töö juurde naasevad, saavad nad jagada, missuguseid soovitusi nende vastusele anti ja mille eest kiideti. Vastuse parandamine võib jääda koduseks või hilisemaks tööks, kui õpilane muude ülesannetega valmis saab.
60-Second Strategy: TAG Feedback Tagasiside andmise moodus, kus T tähistab millegi positiivse välja toomist, A küsimuse küsimist (miks sa nii tegid? Miks sellise strateegia valisid? jne) ja G soovituse andmist. Täidetakse vastav tabel kirjalikult. Kasutatav nt loominguliste ülesannete õpilaste omavaheliseks tagasisidestamiseks ja sobilik ka noorematele õpilastele. ÜKS: „ütle-küsi-soovita“ võiks olla eestikeelne vaste.
60-Second Strategy: Bean Critique Õpilased annavad tagasisidet, millised tööd vastavad kõige paremini ette antud hindamiskriteeriumitele. Siin kasutatakse ube, aga olulisem on põhjendamisoskus peale hindamist.
60-Second Strategy: Ask 3 Before Me Abi võib küsida ka teise õpilase käest, see vabastab õpetaja kõikide kõigi küsimustele vastamise kohustusest. Kui õpilane jääb mõne ülesandega hätta, leiab ka kellegi, kelle käest küsida. Kui tema aidata ei oska, otsib ta järgmise. Kui kasutatakse sellist abivahendit, kuhu õpilased märgivad, millised ülesanded neil juba tehtud on, siis kolmandana peaks hädasolev õpilane vaatama abivahendile, kellel see ülesanne juba tehtud on ja tema käest juhendamist küsima. Kui ikka veel õpilane aru ei saa või vastusega rahule ei jää, pöördub ta õpetaja poole. Meetod paneb õpilased abi küsima ja omavahel suhtlema. Vahel võib eakaaslase selgitus olla paremini arusaadav kui õpetaja oma.
60-Second Strategy: Fishbowl Discussion Üks õpilaste grupp jälgib teise grupi tööd: kas kõik on kaasatud, kuidas juhitakse teema arutamist, kas kõik saavad sõna, kas arvamusi põhjendatakse. U 2-3 minutit olenevalt teemast. Seejärel annavad jälgijad paarides tagasisidet, mis oli hästi ja mida saab parandada.
Neljapäev jätkub..