Ilm oli hommikul väga ilus. Minu toa aknast paistsid meri, bassein ja ringi vudivad kümned kassid. Kasse on siin tänavatel ohtrasti liikvel. Ju siis inimesed neid toidavad.
Hommikusöök oli hotellis. 90 % hotelli külastajatest rääkis vene keelt.
Kuna teadsin, et meie grupis on taanlased ja ungarlased, siis kuuldes tuttavat ungari keelt, lähenesin madjari kolleegidele ning tegin juttu. Sain teada, et meid on grupis ainult 5! Lisaks veel kaks taani õpetajat. Kohtusime kõik hotelli fuajees ja tutvusime põgusalt. Huvitav, kuidas nemad kõik paarikaupa tulla said, kui meil see rangelt ära keelati...
Koolituskeskuses võttis meid vastu DOREA koolituskeskuse tegevdirektor Jolanta, kes on rahvuselt leedulanna. Jolanta tutvustas organisatsiooni ja selle tegevusvaldkonda. DOREA pakub väga laialdast valikut erinevaid koolitusi õpetajatele ja õppejõududele. Nad pakuvad Erasmus+ kursusi ning teevad seda väga erinevates linnades, nagu näiteks Limassol, Palermo, Praha, Ateena, München ja Krakow. Lähemalt saab uurida siin: www.dorea.org
Meie koolitaja oli Tatiana Zachariadou, põline küproslanna, 60ndates moodne proua, kes oli õppinud USAs ja õpetanud Nicosias ja Euroopa Ülikoolis.
Saime üksteisega lähemalt tuttavaks. Meie grupis olid taanlased Marie ja Dorte, mõlemad Arhusi Ülikooli Kolledži õppejõud. Nad õpetavad sotsiaalpsühholoogiat ja loodusteadusi inglise keeles, kuna neil on rahvusvaheline osakond, kuhu tulevad üliõpilased teistest riikidest. Ungarist oli kaks inglise keele õpetajat: Judit ja Eva, üks neist Budapestist, teine Kecskeméti linnast, 80 km kaugusel Budapestist.
Seega seltskond oli vägagi huvitav.
Inglise keelt kõnelesid kõik perfektselt. Minu jaoks oli juba see väga huvitav ja vajalik kogemus - kuulda 5 päeva järjest nii head keelt ja püüda ka ise olla tasemel (mis mul muidugi nii hästi välja ei tulnud:)
Hakkasime siis peale.
Kõigepealt rääkisime kultuurist. Mis see on, mida see sisaldab, kuidas mõjutab inimeste käitumist. Rääkisime subkultuurist, kultuuride segunemisest. Tatiana rääkis ja küsis kogu aeg meie arvamust. Seega toimus üsna elav keskustelu.
Edasine teema oli eelarvamused. Taani kolleegidel oli selle kohta väga palju näiteid - kuna nende ülikoolis õpib väga paljude erinevate rahvuste, nahavärvide ja religioonide esindajaid. Kuidas teha nii, et araabia tüdrukud, kes kannavad rätikut, tunneksid ennast hästi ja oleksid aktiivsemad? Või ungaralannade näited mustlastest, kes ei soostu teistega koostööd tegema või kelle vanemad ei olegi huvitatud,oma laste haridusteest.
Järgnes kirjalik klassitöö. Igaüks pidi kirjutama leheküljepikkuse essee, abiks ports küsimusi, nagu näiteks: Kas on olemas universaalne kultuur? Kas globalisatsioon vähendab kultuurilist ebavõrdsust? Kuidas on Euroopa Liiduga ühinemine mõjutanud elu sinu kodumaal? Kuidas on internet mõjutanud koolis õppimist/õpetamist?
Kui tööd valmis, sai igaüks jälle oma mõtteid teistele esitleda. Mina keskendusin interneti mõjule õppimise ja õpetamise seisukohast vaadatuna.
Esimese päeva näitel võib öelda, et kursus on väga huvitav. Võib-olla ehk ootasin natuke rohkem praktilisi tehnikaid, mida igapäevatöös kasutada, aga esimene päev alles, vara veel kokkuvõtteid teha.
Iga päev käisime lõunat söömas ühes lähedalasuvas pubis.
Koolipäev kestis kella 15.30-ni. Siis sõidutati meid hotelli tagasi ja pärastlõuna oli enda sisustada.
Käisin ujumas. Vesi oli endisel mõnusalt soe. Siis otsustasin teha väikse jalutuskäigu meie tänaval. Sume pimedus laskus linnale kella 17.30 paiku. Ja pimedaks läheb kiiresti. Aga kohalikud ütlesid, et Küpros on väga turvaline. Inimesed jätavad oma asjad valveta või isegi autod, võtmed ees, tänavale seisma, kui on vaja korraks ära käia. Kuigi viimasel ajal olevat sisse rännanud rumeenlasi, kes on kuritegevuses tooni andnud.
Limassol laiub piki mere kallast ja seal ära eksida ei ole võimalik.
Kell 20.00 saime kokku, et minna koos Welcome Dinner`le, mis toimus ühes kenas itaalia restoranis.
Hommikusöök oli hotellis. 90 % hotelli külastajatest rääkis vene keelt.
Kuna teadsin, et meie grupis on taanlased ja ungarlased, siis kuuldes tuttavat ungari keelt, lähenesin madjari kolleegidele ning tegin juttu. Sain teada, et meid on grupis ainult 5! Lisaks veel kaks taani õpetajat. Kohtusime kõik hotelli fuajees ja tutvusime põgusalt. Huvitav, kuidas nemad kõik paarikaupa tulla said, kui meil see rangelt ära keelati...
Koolituskeskuses võttis meid vastu DOREA koolituskeskuse tegevdirektor Jolanta, kes on rahvuselt leedulanna. Jolanta tutvustas organisatsiooni ja selle tegevusvaldkonda. DOREA pakub väga laialdast valikut erinevaid koolitusi õpetajatele ja õppejõududele. Nad pakuvad Erasmus+ kursusi ning teevad seda väga erinevates linnades, nagu näiteks Limassol, Palermo, Praha, Ateena, München ja Krakow. Lähemalt saab uurida siin: www.dorea.org
Meie koolitaja oli Tatiana Zachariadou, põline küproslanna, 60ndates moodne proua, kes oli õppinud USAs ja õpetanud Nicosias ja Euroopa Ülikoolis.
Saime üksteisega lähemalt tuttavaks. Meie grupis olid taanlased Marie ja Dorte, mõlemad Arhusi Ülikooli Kolledži õppejõud. Nad õpetavad sotsiaalpsühholoogiat ja loodusteadusi inglise keeles, kuna neil on rahvusvaheline osakond, kuhu tulevad üliõpilased teistest riikidest. Ungarist oli kaks inglise keele õpetajat: Judit ja Eva, üks neist Budapestist, teine Kecskeméti linnast, 80 km kaugusel Budapestist.
Seega seltskond oli vägagi huvitav.
Inglise keelt kõnelesid kõik perfektselt. Minu jaoks oli juba see väga huvitav ja vajalik kogemus - kuulda 5 päeva järjest nii head keelt ja püüda ka ise olla tasemel (mis mul muidugi nii hästi välja ei tulnud:)
Hakkasime siis peale.
Kõigepealt rääkisime kultuurist. Mis see on, mida see sisaldab, kuidas mõjutab inimeste käitumist. Rääkisime subkultuurist, kultuuride segunemisest. Tatiana rääkis ja küsis kogu aeg meie arvamust. Seega toimus üsna elav keskustelu.
Edasine teema oli eelarvamused. Taani kolleegidel oli selle kohta väga palju näiteid - kuna nende ülikoolis õpib väga paljude erinevate rahvuste, nahavärvide ja religioonide esindajaid. Kuidas teha nii, et araabia tüdrukud, kes kannavad rätikut, tunneksid ennast hästi ja oleksid aktiivsemad? Või ungaralannade näited mustlastest, kes ei soostu teistega koostööd tegema või kelle vanemad ei olegi huvitatud,oma laste haridusteest.
Järgnes kirjalik klassitöö. Igaüks pidi kirjutama leheküljepikkuse essee, abiks ports küsimusi, nagu näiteks: Kas on olemas universaalne kultuur? Kas globalisatsioon vähendab kultuurilist ebavõrdsust? Kuidas on Euroopa Liiduga ühinemine mõjutanud elu sinu kodumaal? Kuidas on internet mõjutanud koolis õppimist/õpetamist?
Kui tööd valmis, sai igaüks jälle oma mõtteid teistele esitleda. Mina keskendusin interneti mõjule õppimise ja õpetamise seisukohast vaadatuna.
Esimese päeva näitel võib öelda, et kursus on väga huvitav. Võib-olla ehk ootasin natuke rohkem praktilisi tehnikaid, mida igapäevatöös kasutada, aga esimene päev alles, vara veel kokkuvõtteid teha.
Iga päev käisime lõunat söömas ühes lähedalasuvas pubis.
Koolipäev kestis kella 15.30-ni. Siis sõidutati meid hotelli tagasi ja pärastlõuna oli enda sisustada.
Käisin ujumas. Vesi oli endisel mõnusalt soe. Siis otsustasin teha väikse jalutuskäigu meie tänaval. Sume pimedus laskus linnale kella 17.30 paiku. Ja pimedaks läheb kiiresti. Aga kohalikud ütlesid, et Küpros on väga turvaline. Inimesed jätavad oma asjad valveta või isegi autod, võtmed ees, tänavale seisma, kui on vaja korraks ära käia. Kuigi viimasel ajal olevat sisse rännanud rumeenlasi, kes on kuritegevuses tooni andnud.
Limassol laiub piki mere kallast ja seal ära eksida ei ole võimalik.
Kell 20.00 saime kokku, et minna koos Welcome Dinner`le, mis toimus ühes kenas itaalia restoranis.