Tänane esimene koolituspäev algas hommikul kell 10 Düsseldorfi internatsionaalse kommunikatsiooni instituudi (IIK) juhi Rüdiger Riecherti tervitussõnadega. R. Riechert on instituudis töötanud alates 1993. aastast. Oma tervituses rääkis ta IIK missioonist, milleks on õpetada saksa keelt välismaalastele, kel on vaja teha Toefel test ülikooli kandideerimiseks või töö leidmiseks. Nii keskendubki algeselt Ida-Euroopa elanikele majanduskeele õpetamiseks rajatud asutus hetkel saksa keele kui võõrkeele õpetamisele tasemetel A1-C2. Viimastel aastatel on lisandunud õpetajate täiendkoolitus, kus osalevad õpetajad põhiliselt Erasmus+ stipendiumi toel. Rüdiger Riecherti mõtetest meeldis mulle enim tema konstanteering, et hariduse pealt säästetakse kõigis maades, sest seda kokkuhoidu pole kohe märgata. Vähemalt järgmiste valimisteni mitte. Saksamaad tabas mingil hetkel pärast järjekordse PISA testi tulemuste analüüsi šokk hariduse kvaliteedi langemise pärast. Probleemid on sarnased nagu Eestis - noored õpetajad ei tule kooli.
Lisaks tutvusime sissejuhatavas osas tudeng Inaga, kes meid terve nädala juhendab ja suunab, kui vaja ja Andreas Westhofeniga, kes vastutab organisatoorse poole eest. Programm on tihe, vaba aega on ainult mõnel õhtul peale 18. Avaloengus tegeleti ka organisatoorsete küsimustega ja seejuures märkasime kõik, kui erinevad on Erasmus+ nõuded ja kontrollsüsteem eri riikides. Koolitusel on 15 osalejat, riikidest on esindatud Türgi, Soome, Slovakkia (4 osalejat), Horvaatia, Ungari, Poola, Hispaania (2 osalejat), Bulgaaria (2), Serbia ja Eesti. Ungari ja Slovakkia osalejatel oli kaasas terve pakk pabereid, mille koolitaja allkirjastama pidi. R. Rioechert konstanteeris ise ka, et see on päris põnev, kui erinevad lokaalsete büroode kontrollimehhanismid on. Sissejuhatavas osas saime veel teada, et kui Düsseldorfist suveniire viia, peaks nendeks olema Löwensenf (sinep) ja Kräuterlikör (ürdiliköör), samuti jagati juhiseid, kust neid osta.
Lisaks tutvusime sissejuhatavas osas tudeng Inaga, kes meid terve nädala juhendab ja suunab, kui vaja ja Andreas Westhofeniga, kes vastutab organisatoorse poole eest. Programm on tihe, vaba aega on ainult mõnel õhtul peale 18. Avaloengus tegeleti ka organisatoorsete küsimustega ja seejuures märkasime kõik, kui erinevad on Erasmus+ nõuded ja kontrollsüsteem eri riikides. Koolitusel on 15 osalejat, riikidest on esindatud Türgi, Soome, Slovakkia (4 osalejat), Horvaatia, Ungari, Poola, Hispaania (2 osalejat), Bulgaaria (2), Serbia ja Eesti. Ungari ja Slovakkia osalejatel oli kaasas terve pakk pabereid, mille koolitaja allkirjastama pidi. R. Rioechert konstanteeris ise ka, et see on päris põnev, kui erinevad lokaalsete büroode kontrollimehhanismid on. Sissejuhatavas osas saime veel teada, et kui Düsseldorfist suveniire viia, peaks nendeks olema Löwensenf (sinep) ja Kräuterlikör (ürdiliköör), samuti jagati juhiseid, kust neid osta.
Järgnes lühike vägagi ebatraditsiooniline tutvumismäng, kus iga rühm pidi joonistama oma isikliku Saksamaa kaardi ja iga rühmaliige rääkis oma kogemustest seoses Saksamaaga. Hiljem liikusid inimesed eri kaartide vahet ja alati jäi üks liige "koju" võõrastele tutvustama, mida ta oma rühma liikmetelt kuulnud oli. Isiklikku infot sel moel küll ei saanud, küll aga oli põnev kuulda, millised on õpetajate kogemused. Peale lõunapausi saabus uus lektor Ralf Gildenstern ja kolmeks tunniks sai põhiteemaks koostöö ja grupitöö keeletunnis. Lektor oli väga põnev isiksus, töötanud saksa keele õpetajana erinevates maailma osades, pikalt Aasias. Meil hetkel väga palju kirgi küttev pagulaste-teema sai ka puudutatud. Nimelt teatas R. Gildenbstern, et igasugune integratsioon ja kohanemine on probleem ainult eurooplastele. Aasias ei huvita kedagi, kas sa integreerud või mitte, põhiline, et sul on raha :) Analüüsisime pikalt grupitöö plusse ja miinuseid, kambapeale kogunes mõlemaid suur hulk. Kokkuvõttes leidsime siiski, et rühmatöö rikastab tundi olulisel määras ja nähtud vaev ning kulutatud aeg tasub end ära. Proovisime oma grupis ka mõnda meetodit ( eriti lõbus oli nn speed-date). Selgus ka, et eri riikides on võimalused väga erinevad - meil Kuristikus on keeleklassides grupitööks superhea mööbel, aga kahel osalejal on suured lauad lausa põranda külge kruvitud! Enamikul siiski tavalised rasked kahekohalised lauad, millega rühmatöö keerukam. Lõpetuseks võrdlesime õpikusarju, mida oma riikides kasutame, mina ei kippunud väga sõna võtma, kuna meil on saksa keele õpikusarjad ju mõned juba 15 aastat kasutusel ja rahapuudusel ei sa aneid vahetada. Siiski kiitis lektor kokkuvõttes üht muldvana, aga juba klassikaks saanud head õpikut, milleks on "Themen aktuell" ja mul oli kole hea meel, kuna just see on meil juba aastaid gümnaasiumis kasutusel.
Ilm oli täna tõeliselt ilge, ehkki prognoos lubas tõelist troopikat. Hommikul tibutas ja olin kindel, et päeva peale saabub ikka see lubatud 26 kraadi, aga ei miskit. Peale koolitupäeva lõppu sadas juba paduvihma ja temperatuur oli maks. 18 kraadi. Mind muudab aga jahedus just erksaks. Kuna ilmateadet arvestades olin vihmavarju muidugi koju jätnud, tuli kohalikust Primarkist 5 euro eest uus soetada ja nii asusin kohe esimesel õhtul vanalinna avastama. Vaatasin üle Königsallee, mis on tuntud jalakäijate allee kenade skulpruuride ja sillakestega. Lisaks nägin Heine mälestusmärki ja teletorni. Homme ehk julgen (parem ilma korral) sügavamale vanalinna sukelduda :)
Karmen
Karmen