Viimane päev koolitusel ehk kokkuvõtete päev. Koolitus oli väga informatiivne, huvitav ja mis kõige tähtsam - motiveeriv. Lisaks koolitaja antud heale materjalile oli tõeliselt huvitav vahetada teiste koolitusel osalenud õpetajatega kogemusi ja teada saada, kuidas nende kodumaal hariduses asjad toimuvad.
Kaasav haridus - õpilastele võimalus koolis mitmekesises keskkonnas õppida ja harjuda erinevustega enda kõrval. Õpetajatele kindlasti suur väljakutse - ei ole lihtne, kui klassiruumis palju erinevate vajadustega õpilasi, kes kõik peavad saama hariduse. Kõigile peab jaguma tähelepanu ja tunnis ei piisa ainult ühest õpetamise viisist. Koolituselt käis läbi aga mõte sellest, kuidas asjadele läheneda. Kas võtame kaasavat haridust kui rasket, häirivat ja lisatööd tekitavat või lähenema asjale positiivsest küljest? Kaasav haridus kui võimalus õpetajale ennast arendada, veelgi rohkem ühiskonda panustada ja ka endas midagi uut avastada. Kõik algab ja on kinni suhtumises.
Mitmekesisus klassiruumis (erinevate vajadustega õpilased) on reaalsus ja kui õpetajad sellest aru saavad ja oma töö sellega kohandavad, siis on nii õpilastel kui ka õpetajatel tore koolis olla ja areneda. Kes tahab, siis materjali, meetodeid ja ka tuge on võimalik saada ning kasutada, et HEV õpilastega kenasti toime tulla. Kordan uuesti eelmises lõigus välja toodud mõtet - kui on tahtmine, siis on kõik võimalik.
Õpilaste väljalangemine koolist - kahjulik nii õpilasele kui ka ühiskonnale. Õpetajatena saame nii mõndagi ise ära teha, et vähendada nende õpilaste arvu, kelle haridustee poolikuks jääb. Need asjad, mida saame õpilaste koolis püsimiseks ära teha, ei ole tegelikult üldse keerulised ja rohkelt aega ning energiat nõudvad. Ma arvan, et ei ole ju raske õpilasi viisakalt kohelda, igale õpilasele natuke individuaalset tähelepanu pöörata ja võimalusel aidata õppimisega. Kui õpilane tunneb ennast koolis hästi, tunneb end koolis oodatuna ja arvab, et teda nähakse kui toredat isiksust, siis olemegi astunud sammu lähemale selle õpilase lõpuaktuseni.
Avatud mõtlemini, õpilasekeskne lähenemine ja positiivne suhtumine - 3 läbivat mõtet sellelt koolituselt.
Kaasav haridus - õpilastele võimalus koolis mitmekesises keskkonnas õppida ja harjuda erinevustega enda kõrval. Õpetajatele kindlasti suur väljakutse - ei ole lihtne, kui klassiruumis palju erinevate vajadustega õpilasi, kes kõik peavad saama hariduse. Kõigile peab jaguma tähelepanu ja tunnis ei piisa ainult ühest õpetamise viisist. Koolituselt käis läbi aga mõte sellest, kuidas asjadele läheneda. Kas võtame kaasavat haridust kui rasket, häirivat ja lisatööd tekitavat või lähenema asjale positiivsest küljest? Kaasav haridus kui võimalus õpetajale ennast arendada, veelgi rohkem ühiskonda panustada ja ka endas midagi uut avastada. Kõik algab ja on kinni suhtumises.
Mitmekesisus klassiruumis (erinevate vajadustega õpilased) on reaalsus ja kui õpetajad sellest aru saavad ja oma töö sellega kohandavad, siis on nii õpilastel kui ka õpetajatel tore koolis olla ja areneda. Kes tahab, siis materjali, meetodeid ja ka tuge on võimalik saada ning kasutada, et HEV õpilastega kenasti toime tulla. Kordan uuesti eelmises lõigus välja toodud mõtet - kui on tahtmine, siis on kõik võimalik.
Õpilaste väljalangemine koolist - kahjulik nii õpilasele kui ka ühiskonnale. Õpetajatena saame nii mõndagi ise ära teha, et vähendada nende õpilaste arvu, kelle haridustee poolikuks jääb. Need asjad, mida saame õpilaste koolis püsimiseks ära teha, ei ole tegelikult üldse keerulised ja rohkelt aega ning energiat nõudvad. Ma arvan, et ei ole ju raske õpilasi viisakalt kohelda, igale õpilasele natuke individuaalset tähelepanu pöörata ja võimalusel aidata õppimisega. Kui õpilane tunneb ennast koolis hästi, tunneb end koolis oodatuna ja arvab, et teda nähakse kui toredat isiksust, siis olemegi astunud sammu lähemale selle õpilase lõpuaktuseni.
Avatud mõtlemini, õpilasekeskne lähenemine ja positiivne suhtumine - 3 läbivat mõtet sellelt koolituselt.