Tänane koolituspäev ei alanud nagu tavaliselt IIK Palmenstrasse koolitushoones vaid hoopis peavaksali kõrval asuvas rahvaülikooli majas, kus IIK samuti ruume rendib, et kõik oma keelekursused ära mahutada. Meie koos Soome osaleja Tanjaga tahtsime külastada B1+ keeletaseme kursust. Lektoriks oli Jan, kellega juba eile grammatika loengus tutvusime. Õpilasteks olid 15 Vene, Ukraina, Hiina, Jaapani ja Lõuna-Euroopa päritolu pealtnäha 18-25-aastast noort inimest, kes kõik olid keele õppimisest väga huvitatud ja seega ülimalt motiveeritud. Ühe taseme kursus maksab orienteeruvalt 500 eurot, see lõppeb tasemeeksamiga ja õpilased on väga huvitatud selle eksami edukast sooritamisest, kuna vastasel juhul ei saa nad keeleoskust tõendavat dokumenti, mis tõenäoliselt oligi põhiliseks ajendiks, miks neile intensiivkursustele tuldi. Kursused kestavad viis tundi päevas ja nii iga päev vähemalt kuu aega järjest. Sain lektoriga vesteldes aru, et näiteks A1 intensiivkursus kestab 2 kuud, A2 ja B1 seevastu mõlemad 1 kuu. Aga nüüd siis kursuse sisu juurde. Pean ütlema, et kõik need 5 akadeemilist tundi, mis me seda jälgisime, oli ääretult huvitav ja aeg läks nagu lennul. Kasutati põhiliselt kommunikatiivõpet ja vähemalt kolmandik õpilastest vestles juba üsna vabalt. Ülejäänud kaks kolmandikku said täiesti aru, millest jutt käib, aga olid ilmselt pisut arad, et ise sõna võtta. Kõigi nelja osaoskuse arendamine käis märkamatult käsikäes, tempo oli üleval ja tund tõepoolest kaasakiskuv ja huvitav. Rakendati ka vahepealseid lõdvestusharjutusi, keerukas grammatika vaheldus vestlusega. Õpilased, kelle hulgas oli ka näiteks meditsiinitudengeid, olid oma maailmavaatelt ja üldteadmistelt nii targad noored inimesed, et ma sain teada palju uut teaduse ja meditsiinivaldkonnast, mis kuidagi teemadega haakus. Üldiselt näitas see keeleõppemeetod ilmekalt, et intensiivselt suure mahuga järjest lühikese ajaperioodi vältel õppides on tulemused oluliselt paremad ja kiiremad tulema, mis paneb omakorda kaaluma tsükliõppeõppe vajalikkust vähemalt keeleõppes ka tavakoolis. Pealelõunal toimus siis oodatud vanalinnaekskursioon. Ilm ei üllatanud, jätkuvalt lõõskav päike ja minu jaoks tõeline kõrbekuumus 27-28 kraadi, aga kuna puhus väike tuul, siis kõige hullem polnud. Nägime Düsseldorfi vanimat maja, tähtsamaid kunstimuuseume, ilusaid vanalinnatänavaid ja väheseid sõjas säilinud originaalehitisi (Düsseldorfilt jäi peale teise maailmasõja pommikoledusi väidetavalt alles 10%), jalutasime kaldaäärsel promenaadil, kujutasime ette raekoja ee sturuplatsil igal aastal 11.11 kell 11.11 algavat karnevaliaega ja jõime lõpetuseks kõik koos linna parimas vanalinnapubis traditsioonilist Düsseldorfi õlut nimega "Altbier". Kuna mina õlut mingil kujul ei tarbi, pakuti mulle huvitavat teistsugust pruulitud toodet, rabarberilimonaadi, mis on tehtud samal meetodil kui õlu. Maitses....huvitavalt ;)
|
Blogijad 2022
Gea Pulst
Veinika Lemsalu Ülle Piibar Priit Ratassepp Lisann Aljaste Hanna Kivila Oliver Jakobson Aivar Metsaveer Annike Soodla Aivi Osman http://rainosloveenias.weebly.com/Blogijad
|