Koolitusele eelnenud päev algas ülivara, nimelt pidin jõudma Tallinna lennujaama kell 5.30 väljuvale lennule. See tähendas, et lennujaamas tuli olla vähemalt kell 4. Aga et asi huvitavam oleks, toimus samal ööl kellakeeramine - üleminek talveajale. Ühest küljest ju tore, üks tund väärtuslikku uneaega nagu juures. Teisest küljest, kui on nii täpne kella peale minek, siis tekitas see omajagu segadust, sest telefonid on ju tänapäeval nii targad, et keeravad ennast ise edasi või tagasi. Mina aga ei olnud selle pisiasjaga arvestanud...
Lennujaama jõudsin seega mitte nii vara, kui olin planeerinud. Aga nagu selgus, jäi kõigeks aega üsna lahedalt.
Õnneks oli mul eelnevalt check-in tehtud ja pardakaart välja prinditud, seega kulgesin läbi erinevate protseduuride nagu õlitatult.
Frankfurti lennujaam, mis on muidugi ülisuur, osutus ka väga loogiliseks. Ja minu hirmud lendude vahel kaotsi minna osutusid täiesti asjatuiks.
Kell 13 päeval maandusime õnnelikult Küprosel, Larnaca linnas. Mulle tuli vastu DOREA koolituskeskuse näitsik Viktoriija, kes oli päritolult leedulanna. Limassol asub Larnacast umbes tunnise autosõidu kaugusel. Seega saime terve tee rääkida ja juba oli väga põnev.
Küprosel on muide vasakpoolne liiklus. Ja nagu kohapeal selgus, ka elektripistikud on siin kolmeharulised, nagu Suurbritannias, pärandina kunagisest koloonia-ajastust. Õnneks sain hotellist õhtul laenata adapteri, et laadida oma IKT-vahendeid.
Õhtupoolik oli vaba, enda sisustada. Käisin ümbrust uurimas. Limassol on umbes 170 000 elanikuga linn. Suurem suvehooaeg on möödas, kuigi meie mõistes on ilm ikka väga suvine - 26 kraadi. Hotell on kohe mere kaldal, lainteloksu on tuppa kuulda.
Otsustasin kohe õhtul ka merre hüpata. Vesi oli julgelt üle 20 kraadi, piirkonnale iseloomulikult kibesoolane ja kleepuv - seega järgnes kohustuslik dušš. Ujujaid oli miskipärast väga vähe...
Homme läheb siis lahti.
Külli