11. november 2016
Sissejuhatus
Minu koolitusreis algas öösel kell 3, siis oli vaja tõusta ja sõita lennujaama. Lennujaama jõudsin õigel ajal ilma igasuguste viperusteta, andsin pagasi ära ja jäin lennuki väljumist ootama. Lend hilines, pidi väljuma kell 6.05, kuid väljus 20 minutit hiljem. Lennukikapten teatas, et õues on väga külm ilm ja nad peavad midagi (jääd?) lennuki küljest üles sulatama, kui sain õigesti aru?
Lend väljus ja võttis tüüri lõunamaapoole. Lennuk jõudis Frankfurti lennujaama kahe tunniga st plaani järgi pidi lennuk sinna lendama 1.30 minutit ja veel ootamine Tallinna lennujaamas otsa, nii et kokkuvõttes aega kulus. Frankfurti jõudes olingi juba natuke pabinas, sest minu järgmine Maltale viiv lennuk pidi väljuma varsti. Kuid siis ütles lennukikapten imelised sõnad kell 7.30, aeg läks tagasi tund aega. Olin unustanud, et Saksamaal on teine aeg. Ise veel mõtlesin, kuidas ma küll jõuan ühest lennujaama otsast teise, teades kui suur on Frankfurdi lennujaam. Pagas ka veel võtta!
See oli hea teade, nüüd sain aru, et mul on aega küll. Marssisin siis ühest lennujaama otsast teise (kahju et sammuloendurit peale ei pannud, oma 20-25 minutit kõndisin). Jõudsin oma piletil olnud värva juurde A28 ja sättisin end mõnusalt Wifi alasse lamamistoolile surfama. Aeg läks, ikka ja jälle vaatasin tabloole, kas juba kuulutavad lennu välja, aga ei. Hoopiski värava A28 juurde kogunesid Portosse reisijad. Sain aru, et midagi on valesti. Uurisin asja, minu lend Maltale oli viidud edasi teise väravasse. Jälle hakkasin lennujaama teise otsa marssima. Jõudsin kohale! Lend väljus õigeaegselt.
Malta.
Pagasi sain kätte ja väljusin lennujaamast ootusärevalt, jäin otsima ja vaatama, kas minu tellitud transfeer on kohal. Oli - VEINIKA LEMSALU, uhkelt paberil! Olen selliste nimesiltidega transfeere Tallinna Lennujaamas näinud kadedusega. VIP. Algaski sõit läbi Malta.
Lennujaam asub ühel pool saart, Gozole viiv Cirkewwa sadam teisel pool saart. Sõit taksoga kestis terve tund, sest üle mägede, mööda kitsaid mägiteid ja läbi väikelinnade võttis palju aega. Vaatasin siis hoolsa õpilasena usinasti aknast välja, et kõike nähtut jäädvustada ja mida ma nägin: kivid, kiviaiad, kivimajad, vahele natuke põldusid ja tiba rohelist. Silma jäid suured ja võimsad viigipuud. Arhitektuuriliselt meenutasid liivakivist majad mulle Iisraeli Jaffa linna ja Jeruusalemma, kuigi natuke sarnanesid kreeka majadega. Selgelt oli näha Osmani impeeriumi mõjusid: majadel eenduvad rõdud ja teravatipulised aknad. Selline madal tihe hoonestus. Eks see Malta ongi olnud paljude kultuuridega segunenud, nagu nende keelgi (Malta keel pärineb ühest Magrebi araabia keele murdest ja on araabia keele lähedane sugulane).
Jõudsime transfeeriga õnnelikult Cirkewwa sadamasse ja juht ütles mulle aidaa! Issand, mis ma nüüd teen? Juht vastas: mine laevale, sulle tullakse vastu. Lohistasin siis oma kohvri praami peale ja sõit võiksi alata Gozo saare poole.
Gozo saarel, Mgarri sadamas oli jälle mul uhkelt vastas transfeer (takso). Teekond sadamast Marsalforni oli peaaegu samasugune nagu Valetta lennujaamast Cirkewwa sadamani. Natuke lühem, kuid ikkagi kitsad mägiteed, kiviaiad ja ikka veel kiviaiad, väikelinnad.
Jõudsin Marsalforni, hotelli Calypso. Kokku võttis see teekond Lagedi - Tallinn - Frankfurt - Valetta - Gozo - hotelli Calypso pea 12 tundi.
Hotellis laabus kõik kenasti, sain toa võtme ja kõik täpsed juhised. Nüüd jääb oodata ainult homset, mil siia hotelli kogu grupp saabub.
Puhkasin veidi, pakkisin asjad lahti ning läksin siis kohaliku linnaga tutvuma.
Marsalforn - on väike linn, mis asub mere ääres ja, mis on kunagi olnud aktiivne kaluriküla. Nähes mere ääres ja sadamas neid kirjusid paate, võrgukuure, kalavõrke ja kalamehi võib arvata, et kalapüügiga tegeletakse siin tänapäeval usinasti ka edasi. Tundub, et suveperioodil on linn turistidest tulvil, kuid praegu küll märkasin, kuidas linn end talveks kokku pakib ja restorane järjest kinni paneb. Vaikne periood on algamas.
Õhtul avasin ööseks rõduukse, et tuppa oleks kosta terve öö läbi merekohinat. Meri möllas tuules ja tormis, meri peksis vahutavaid lained kaldakaitsete vastu - see oli nagu muusika minu kõrvadele, kuna olen Meriväljal mere ääres üles kasvanud. Muusika missugune!
Võtan raamatu Minu Tenerife, loen mõned leheküljed ja uni kohe platsis... Head ööd!
Veinika