14. november 2016
Sissejuhtatuseks on kolm keskset teemat:
Pilguhetk, milline uus õppimisviis 21. sajandil? Õpetamine tagajärjed. Kooli ja organisatsiooni juhtimise tagajärjed. Alateema: Teoreetilisi ja tõenduspõhiseid teadmisi, mis on „uus õppimine“?
Teema: We need paradigm thinking. How do I get to teach new ideas?
Explore your paradigm thinning (Avasta oma paradigma ...)
Paradigma (kreeka sõnast (παράδειγμα 'musternäide') on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal.
Grupitöö. Grupitöös oli vaja leida õpetamise ja õppimise vana ja uus lähenemisviis. Leidsime järgmised võimalused:
Learning (õppimine).
OLD > Hetkel domineerib õpetamises õpilasel passiivne roll.
Hollandis, Belgias on erakoolid, mis on kallid. Klassid on väiksemad. Seega on õpetamine tõhusam. Kas on võimalik luua - võrdne õppekava?
NEW >Tulevikus peaks õpilasel olema rohkem > aktiivne roll. Seega tuleb suurendada praktilist õpet! Rohkem anda võimalusi ise luua - isetegemine. Suurendada valdkonda - personaalne õpetamine.
Teaching (õpetamine)
OLD > Õpetaja on keskpunkt. Õpetaja on giid, juht ja suunaja. Hetkel on erivajadustega õpilastele erikoolid.
NEW > Õpetaja on õpetamise hindaja. Rohkem õpetamist avatud klassiruumis, õuesõppe suurendamine, klassiruumide ümberpaigutamine. (See ka meil praegu toimub!) Tasemel põhinev > Igale õpilasele erinev õppekava vastavalt tema võimetele st painduv õppekava või mitmeastmeline õppekava. Erivajadusega õpilastele on vajalik abiõpetaja, kes istub tema kõrval ning abistab. Erivajadustega õpilased võiksid õppida tavakoolis, kuid vajavad kindlasti abiõpetajaid või tugiisikut.
Organization (organisatsioon)
OLD > Juhtimise püramiid: Direktor > õppealajuhataja >õpetajad.
NEW > Tasemel põhinev > Rohkem peaksid koos töötama õpetajad ja kooli juhtkond. Õpilased ja lapsevanemad sooviksid ka osaleda koolijuhtimises.
Examples of innovation from future classroom lab (Innovaatiliste klassiruumide näiteid)
http://fcl.eun.org/
http://fcl.eun.org/es/participate
15.november 2016
Tänase päeva teemad olid: Õppija praktiline tähtsus uues õpikeskkonnas. Milline mõju on õpetaja jaoks uuel õpetusviisil? Didaktiline ja pedagoogiline lähenemine ning ülevaade.
- Põhijutuaineks oli hindamine. Suurema tähelepanu all oli ka hinnangute andmine. Kuidas seda teha? Testid, eksamid, võrdlev hindamine, enda hindamine, kujundav hindamine, tagasiside. Küsimus oli, miks me seda teeme? Mis see meile annab? Ehk > Kelle kohta? Mille pärast ? Miks? Leiti, et tagasiside on väga oluline, nii õppija kui ka õpetaja jaoks. Õpilane peab oskama ka ennast hinnata, kuhu ta on jõudnud, kuhu ta on teel. Hindamise juures peeti oluliseks, et ka õppija ISE oskaks ennast hinnata. Millisele trepiastmele ta on jõudnud? Sel juhul on õpetaja rohkem abistaja, suunaja ja mänedžer.
- Tähelepanu pöörati ka tänapäevastele tehnilistele vahenditele, nagu tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti. Kindlasti tuleb neid abivahendeid tundides aktiivselt kasutada. SEE ONGI TULEVIKU KOOL, kuid mõistlikkuse piires.
- Meelde jäi, et kõigile tuleb anda võimalus õppida, seda mida ta soovib. Kõigile tuleb anda võimalus!
16.november 2016
Tänase päeva teemad olid: Avastades ja uurides „uue õpetuse“ häid praktikaid. „Uue kooli“ kui organisatsiooni juhtimine 21. sajandil ning prof Christopher Bezzina loeng teemal „Õppimise ja innovatsiooni juhtimise ekspert“.
- Kokkuvõtvalt võib öelda, kas me oleme valmis 21. sajandil uut moodi õppima, õpetama ja juhtima organisatsiooni. Keskpunktis on väärtused ja millesse me usume. Kas me märkame üksteist? Kas me suhtleme omavahel piisavalt ega ole liigselt tehnikasse süüvinud? Kas meie vahel on kontakt? Kas kolleegid mõtlevad samamoodi kui mina? Kas ma haara neid kaasa oma entusiasmiga?
Kultuuriüritus.
Õhtupoolikul toimus Gozo saare tutvustav ekskursioon, mille viisid läbi Gozo Collage õpetajad ja õpilased.
http://gcms.skola.edu.mt/
GOZO
Għawdex ['audeš] (malta; inglise Gozo) on 67 km² suurune Maltale kuuluv saar Vahemeres. Saarel elab 30 750 inimest. Għawdexi suurim linn on Victoria. Saare nimi tähendab vanaaraabia keeles õnne. Saar oli asustatud juba 5. aastatuhandel eKr. Sellest ajast pärinevad megaliitehitised. Arvatavasti pärinesid esimesed elanikud Sitsiiliast.
GOZOT (Għawdexi) on kogu ajaloo vältel valitsetud Malta saarelt.
http://mgoz.gov.mt/en/Pages/Home.aspx
Ekskursiooni käigus külastasime soolakogumise randa, Ggantija templit, Gozo „pealinna“ Viktoriat, Azure Window (Sinine aken).
Kuigi mõlema saare (Malta ja Gozo) päritolu ja ajalugu on sarnased, tunneb kohe Gozol, et sellel väikesel saarel on täiesti oma karakter. Siinset mägisemat loodust kaunistavad rohelised salud, kaljune rannajoon ja maalilised külad oma pisikeste kirikutega.
Kõigepealt külastasime mere-äärseid soolavanne. Üldse oli näha selles piirkonnas palju vannikesi mere ääres, kus kogutakse meresoola. (pilt galeriis)
Ggantija tempel on maailma vanim kiviehitis, ehitatud sadu aastaid enne Stonehenge’i ja Giza püramiide. (pilt galeriis) Malta esimeste asukate kõige püham paik tähendab tõlkes „hiiglase koobast“. Arvatavasti oli see pühendatud viljakuse jumalannale ja siin tegutses esimene oraakel, kuid kindlaid tõendeid säilinud pole. Ggantija tempel on üks kõige olulisem arheoloogiline paik Gozo saarel ja on loetletud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tempel on arvatavasti rajatud 3600 ja 3200 eKr paiku. Sarnane tempel asub ka Malta saarel.
Külastasime ka Gozo pealinna Victoriat ja kaitsekindlust – Citadelli, mis oli hiljuti renoveeritud. (pilt galeriis)
Gozo on tuntuks teinud imelised vaated ja kaljumoodustised, nagu Sinine aken ja Seenekalju. Siniseks aknaks kutsutakse 100 m kõrgust kaljukaart, mille alt läbi vaadates jääb mulje, kui jälgiks hiiglaslikust aknast sügavsinist merd. (pilt galeriis)
Kes tahab rohkem lugeda Malta kohta, siis siin on vihjed:
https://et.wikipedia.org/wiki/Malta
https://et.wikipedia.org/wiki/Malta_ordu
17.november 2016
Tänase päeva teemad: Methods for future research. Delfi method. (Delfi meetod on vestlus) Muutuva hariduse paradigmad. Ülemineku aeg juhtimises.
- Looge visioon, pange piltidesse, ettekujutus, mõte, idee. Püüdke see ellu viia, siis olete õigel teel. Koosta oma peas kontseptsioon „tuleviku koolist“. Loo „roadmapping“ (teekaart) ehk loo eesmärgid, pidepunktid nn trepiastmed, mis aitab sind samm-sammult jõuda eesmärgi poole.
RSA ANIMATE: Changing Education Paradigms !!! Soovitan vaadata videot.
https://www.youtube.com/watch?v=zDZFcDGpL4U
- Sir Ken Robinson arvab, et koolisüsteem seisab. Seega tuleb otsida erinevaid õpetamisviise ja vahendeid, kuidas paremini õpetada tulevikus. Me liigume edasi, otsime süsteeme ja võimalusi, personaalseid lahendusi. Koolid ei kao kuhugi, ega õpetajad ei kao kuhugi. Millised on siis tuleviku võimalused? Teame, et õppimine muutub, siis ka õpetamine muutub. Kuid me peame teadma, kuidas süsteemi muuta.
- Arvamus: Osad kohalolijad arvavad, et video on liialt negatiivne. Seega lahtine küsimus: kas on õige õpetamine vanuse või taseme järgi? Mis on õige ja kas see on innovaatiline?
- Eksperimendid: näiteks aeg-ajalt vahetada klassides õpetajaid.
- Püüdke leida grupp inimesi, kellega muutusi ellu viia. Kes mõtlevad samamoodi ja astuvad sama sammu, see ongi „muutuste meeskond“.
- Alati kaasneb muutustega ka erinevad hirmud ja ohud. A/Ü kaitse, õpetajad on pingete all, õpetajad kardavad muutuda, kas me teeme õigesti? Kuid siin tuleb öelda julgelt: õpime vigadest.
Grupitöö jaoks anti paberisedelid näidetega erinevatest koolitundidest, hommikuringidest. Grupis pidime koos läbi arutama, mis meile meeldis, mis mitte.
- Üks huvitav näide oli Austraaliast > hommikushow. Kõik õpilased kogunevad aulasse ja esitavad midagi (luuletust, laulu, tantsu, etendust) ja nii kordamööda erinevatel päevadel. Näiteks täna esineb 1. a ja homme 1. b jne (mõned minutid). See arendab esinemisjulgust. (See oli huvitav ülesanne, kuid kahjuks ma ei jõudnud kõiki näiteid kirja panna, seega pean seda osa veel uurima).
Õhtul toimus pidulik õhtusöök. Kursuse lõpetamine.
18.november 2016
Viimase päeva loenguteema oli: Minu missioon: Isiklik lähenemine > olla võtmeisik. Loeng: Haara tulevikust kinni! Kuidas on teie kool teel tulevikku?
- Mõtted: Eelkõige on kool õppimise keskus, keskendub õpilaste ettevalmistamisele tuleviku jaoks, kas nad on valmis minema tööturule?
- Mida me täna teeme ja mõtleme, see juhtub ka tulevikus. Me ei saa tulevikku muuta, seda tuleb aktsepteerida. Kuid me saame oma kooli paremaks „disainida“ ja minna kaasa tuleviku poole. Ikka samm-sammult edasi, uskuge mida te teete!
- Hindamine. Kui oluline on hindamine? Kuidas me hindame õpetamist? Kuidas me hindame õppimist? Gozo lapsevanemad arvasid, et hindamine on väga oluline. Testide tulemused on tähtsad. Kuid hindamisse tuleb kaasata ka lapsevanemad.
- Muutumine. Fookuses on õpetajad.
Kuidas muuta õpetajate mõttemaailma, et on aeg edasi liikuda nn tuleviku poole.
3. Erinevad õppimisvõimalused: koosolekud, projektid. Rakendada tööle nn "muutuste meeskond", kes teeb ettepankud, mida muuta ja kuhu suunas. Milliseid vahendeid me vajame?
Kui toimub edasiminek, st edu, tuleb ka tänu avaldada.
Kui sul on idee, siis peab olema ka vastus. Miks sa seda teed? Kuhu tahad jõuda? Mis on tulemus?
Lõpetuseks >kõigile üleskutse >koosta!
Teaching Tomorrow! My action plan. Minu tegevuse plaan.
Visioon > Milliseid uusi teadmisi (oskusi) tuleks rakendada minu organisatsioonis? Mis on minu tegevuse visioon ja mõte?
Eesmärgid > Mida ma pean tegema, et minu uued ideed rakenduksid?
Strateegiad > Kuidas toimin edasi? Mis on minu strateegiad?
Kava (plaan) > Mida ma pean tegema, milline on minu plaan?
Tegevused (aktsioon) > Minu esimene tegevus?
NB! „ punase ahvi“ teooria
Kui sul on midagi peas, tahad seda jagada. Sul on hea idee või mõte, käi kursustel, ole entusiastlik ning tule reaalsusesse tagasi. Kuidas te saate oma ideid jagada, leia inimesed st mõttekaaslased, kes on samasuguste mõtetega, kes tulevad sinuga kaasa. Püüdke leida sõpru. Ei tohi karta, kui sa soovid oma ideid sisse tuua ja ellu viia, siis pead suutma neid kaitsta. Kuid igas organisatsioonis on „punase ahvi jahimees“, seega tuleb oma ideedega olla ettevaatlik.
Siiski, ära peatu! Ikka edasi!
Veel huvitavaid Sir Ken Robinsoni videod:
Born to Learn
https://www.youtube.com/watch?v=falHoOEUFz0
The Future of Learning
https://www.youtube.com/watch?v=xoSJ3_dZcm8