Hommik Assenis algas taas uduselt. Kohalike jaoks on nii mitu päeva järjest udu üllatuseks. November on siin tavaliselt vihmade ja tuulte kuu. Kui talve jooksul juhtub lausa paar sentimeetrit lund sadama, on tegemist suursündmusega hollandlaste elus.
Tänane koolitus algas Rumeenia, Poola, Portugali, Hispaania, Malta ja Eesti haridussüsteemide võrdlemisega Hollandi kuningriigi omaga.
Hollandi lapsed võivad juba 4-aastaselt kooli minna, aga peavad seda kindlasti tegema 5-aastaselt. Nende algkool kestab 7 kuni 8 aastat. Siis võivad nad valida kas 4, 5 või 6 aastat kestva järgmise astme (nagu meie keskkool). Pikkus sõltub nende oskustest. Õpetajad, koolijuhtkond, laps ise ja lapsevanemad peavad jõudma üksmeelele, kas laps jätkab kõige lihtsama suunaga (4 aastat), veidi raskemal tasemel (5 aastat) või siis valima kõige akadeemilisema kuus aastat kestva tee. Igal suunal võib vastavalt vajadusele võtta 1 - 2 kordamisaastat. Laps ei jää "istuma" nagu meil, vaid vabatahtlikult omal soovil võtab täiendava aasta.
Põnev oli see, et õpetajad küll annavad õpilastele kodutöid, aga laps valib ise, kui palju ta neist teeb. Midagi tegema ikka peab, päris ilma ka ei saa.
Üllatav oli kuulda, et kui inimene saab 25, peab tal olema kohustuslikus korras omandatud keskharidus. Kui tal seda pole, helistab ministeeriumist keegi igal aastal ja tuletab meelde, et kas Sa ikka tead, et Sa pole veel oma keskharidust kätte saanud. Kuidas me saame Sind aidata jne.
Hilinemiste ja puudumistega on Hollandis asjad päris kurjad. Hommikul tuleb kooli teatada, kui laps on haige. Kui seda pole tehtud, helistab koolisekretär või direktor (!) koju ja uurib, miks laps pole koolis. Kui laps läheb vanematega koos reisile, siis peavad vanemad ühe päeva puudumise eest maksma trahvi 100 eurot. Kooli ajal on reisimine keelatud. Selline on seadus. Osad vanemad, kes otsustavad siiski lastega reisile minna, koguvadki raha - reisi jaoks ja trahvi jaoks.
Hilinemised on ka tähelepanu all. Kui laps hilineb 10 korda, antakse vanemad kohtusse. Teoreetiliselt on karistuseks võimalik määrata ka vangistus, aga seda ei ole siiani siiski tehtud. Piirdutakse noomitusega, rahalise trahviga, kohustusliku ühiskondliku tööga. Puudumiste eest kehtivad samad karistused. Politsei võib vabalt koju marssida ja uurida, miks laps koolis pole.
Keskkooliõpilase viibivad koolis kella kaheksast kuueni. Neil on kaks tundi jutti ja paus ja kolm tundi jutti ja paus. Tunniplaanid tehakse mitte õpilaste järgi, vaid õpetajate järgi. Kui õpilasel juhtub olema vaba tund, läheb ta raamatukokku. Registreerib end ära ja pärast esitab kirjaliku ettekande, mida ta raamatukogus tegi.
20 koolil on Assenis kunstikooliga ühisprojekt. 3 korda aastas saavad õpilased viibida terve päeva kunstikoolis, kus nad saavad vabal valikul õppida moderntantsu, muusikat, teatrit, joonistada, teha filme. Selle jaoks on projektis osalevatele koolidele eraldatud raha. Kuna me ei tohtinud laste nägudest pilte teha, siis osad fotod ongi natuke peatud.
Tutvusime ka projektiga, mis viidi läbi nende laste seas, kellel olid käitumisega probleeme. Õpilased viidi parki, kus nad pidid pildistama erinevaid linde, taimi, loodust. Koolis uurisid nad, mis taime või linnuga oli tegu ja tegid nende kohta äpid. Kui kooli külastasid õpetajad teistest riikidest, määrati igale õpilasele paariliseks üks õpetaja.Õpilane oli õpetajale giidiks, otsiti äppide järgi linde ja taimi või erinevaid paiku looduses. Meie koolitaja pani meile südamele, et mida rohkem hinge õpetaja oma töösse paneb, seda motiveeritumad on õpilased. Tähtis pole mitte MINU aine, mida õpetan, vaid LAPS.
Rühmatöö lõpetas tänase koolituse. Sattusin loosi tahtel kokku kahe rumeenlannaga, kellest üks ei osanud sõnagi inglise keelt, teine oskas üksikuid sõnu.
Tänane päev oli tihe ja väsitav, aga see ei ole veel läbi. Meie ülesanne on luua koolitusest fotoreportaaž ja igal õhtul lisada üks pilt päevast. Seega, tööle!
Tervitustega Hollandi kõige kuivemast maakonnast.
Viia
Tänane koolitus algas Rumeenia, Poola, Portugali, Hispaania, Malta ja Eesti haridussüsteemide võrdlemisega Hollandi kuningriigi omaga.
Hollandi lapsed võivad juba 4-aastaselt kooli minna, aga peavad seda kindlasti tegema 5-aastaselt. Nende algkool kestab 7 kuni 8 aastat. Siis võivad nad valida kas 4, 5 või 6 aastat kestva järgmise astme (nagu meie keskkool). Pikkus sõltub nende oskustest. Õpetajad, koolijuhtkond, laps ise ja lapsevanemad peavad jõudma üksmeelele, kas laps jätkab kõige lihtsama suunaga (4 aastat), veidi raskemal tasemel (5 aastat) või siis valima kõige akadeemilisema kuus aastat kestva tee. Igal suunal võib vastavalt vajadusele võtta 1 - 2 kordamisaastat. Laps ei jää "istuma" nagu meil, vaid vabatahtlikult omal soovil võtab täiendava aasta.
Põnev oli see, et õpetajad küll annavad õpilastele kodutöid, aga laps valib ise, kui palju ta neist teeb. Midagi tegema ikka peab, päris ilma ka ei saa.
Üllatav oli kuulda, et kui inimene saab 25, peab tal olema kohustuslikus korras omandatud keskharidus. Kui tal seda pole, helistab ministeeriumist keegi igal aastal ja tuletab meelde, et kas Sa ikka tead, et Sa pole veel oma keskharidust kätte saanud. Kuidas me saame Sind aidata jne.
Hilinemiste ja puudumistega on Hollandis asjad päris kurjad. Hommikul tuleb kooli teatada, kui laps on haige. Kui seda pole tehtud, helistab koolisekretär või direktor (!) koju ja uurib, miks laps pole koolis. Kui laps läheb vanematega koos reisile, siis peavad vanemad ühe päeva puudumise eest maksma trahvi 100 eurot. Kooli ajal on reisimine keelatud. Selline on seadus. Osad vanemad, kes otsustavad siiski lastega reisile minna, koguvadki raha - reisi jaoks ja trahvi jaoks.
Hilinemised on ka tähelepanu all. Kui laps hilineb 10 korda, antakse vanemad kohtusse. Teoreetiliselt on karistuseks võimalik määrata ka vangistus, aga seda ei ole siiani siiski tehtud. Piirdutakse noomitusega, rahalise trahviga, kohustusliku ühiskondliku tööga. Puudumiste eest kehtivad samad karistused. Politsei võib vabalt koju marssida ja uurida, miks laps koolis pole.
Keskkooliõpilase viibivad koolis kella kaheksast kuueni. Neil on kaks tundi jutti ja paus ja kolm tundi jutti ja paus. Tunniplaanid tehakse mitte õpilaste järgi, vaid õpetajate järgi. Kui õpilasel juhtub olema vaba tund, läheb ta raamatukokku. Registreerib end ära ja pärast esitab kirjaliku ettekande, mida ta raamatukogus tegi.
20 koolil on Assenis kunstikooliga ühisprojekt. 3 korda aastas saavad õpilased viibida terve päeva kunstikoolis, kus nad saavad vabal valikul õppida moderntantsu, muusikat, teatrit, joonistada, teha filme. Selle jaoks on projektis osalevatele koolidele eraldatud raha. Kuna me ei tohtinud laste nägudest pilte teha, siis osad fotod ongi natuke peatud.
Tutvusime ka projektiga, mis viidi läbi nende laste seas, kellel olid käitumisega probleeme. Õpilased viidi parki, kus nad pidid pildistama erinevaid linde, taimi, loodust. Koolis uurisid nad, mis taime või linnuga oli tegu ja tegid nende kohta äpid. Kui kooli külastasid õpetajad teistest riikidest, määrati igale õpilasele paariliseks üks õpetaja.Õpilane oli õpetajale giidiks, otsiti äppide järgi linde ja taimi või erinevaid paiku looduses. Meie koolitaja pani meile südamele, et mida rohkem hinge õpetaja oma töösse paneb, seda motiveeritumad on õpilased. Tähtis pole mitte MINU aine, mida õpetan, vaid LAPS.
Rühmatöö lõpetas tänase koolituse. Sattusin loosi tahtel kokku kahe rumeenlannaga, kellest üks ei osanud sõnagi inglise keelt, teine oskas üksikuid sõnu.
Tänane päev oli tihe ja väsitav, aga see ei ole veel läbi. Meie ülesanne on luua koolitusest fotoreportaaž ja igal õhtul lisada üks pilt päevast. Seega, tööle!
Tervitustega Hollandi kõige kuivemast maakonnast.
Viia