Tere Eestimaa!
(Nii tore on seda lauset kirjutada!)
Assen tervitas meid täna päikesega. Varahommik oli küll jälle udune, aga päev kujunes päikeseliseks, kuid suhteliselt jahedaks. Hommikul oli +3, aga päike soojendas päeva mõnusaks.
Tänane esimene sihtkoht oli Zuidlaren, mis asub Assenist veidi üle pooletunnise bussisõidu kaugusel. Zuidlarenis asub siinmail kuulus tuuleveski, mis enam ei tööta, aga on väga kenaks muuseumiks kohandatud. Tuuleveski on 167 aastat vana. Ajad tagasi elas mees, kellel oli kaks veskit, aga kolm poega. Vanemad pojad said isalt päranduseks veskid. Nooremale pojale leiti aga rikas naine, kelle rahadega ehitas noorem poeg isa nõuannete järgi endale ka veski. Veskil läks hästi, põhiline toodang oli õli, jahu, jahvatati kaneeli pipart, muskaati. 20aastat enne, kui kohalik küla endale elektri sai, oli veskimehel elekter veskis abiks. Nõnda innovaatiline ja nutikas oli see kolmas poeg!
Meie sõidu eesmärk ei olnud siiski ainult Madalmaade ajalugu uurida, vaid näidata, et läbi selliste ekskursioonide õpivad lapsed kergemini mida iganes. Näiteks matemaatika puhul saaks selgeks õpetada algarvud, sest veski hammasrataste arv peab alati olema algarv.
Päeva teine pool möödus ülikoolis ( the University of Applied Sciences). See koht pakuks kindlasti Aivarile huvi. Ülikoolis on 37 esmakursuslast ( kõiki kursuslasi kokku paarisaja ringis), kes on väga mitmest erinevast riigist. Kahjuks ühtegi eestlast ei olnud, küll aga lätlane. 90% õpilastest on noormehed ja õpitakse tehnoloogia abil maailma parandama. Erinevate projektidena valmistatakse droone, roboteid. Saime istuda ülimugavas tugitoolis, mis on ühendatud vastavate sensoritega ja vaadata ekraanilt oma südamelööke. Nägime tööjärgus pisikest plaadikest, mis valmiskujul pannakse sõduri mundri külge ja see näitab, kas sõdur hingab või mitte. Eesmärk on sõjaolukorras ülikiirelt reageerida. Valmimas oli äpp, mis aitab talunikel maapinna proove näidata. Igal aastal peab Madalmaade talumehed esitama pinnase proovid.
Üliõpilaste eesmärk on õppida tegema/programmeerima/ valmistama (ma ei teagi, mis on õige termin) sensoreid.
Ülikooli programmi kuulub selline õppeaine nagu teatraalne mäng. Tegime selle läbi. Meile pisteti pihku jo-jo. Esimene ülesanne oli sellega midagi teha. Teine ülesanne oli viia tegevus veidi kõrgemale tasandile. Siis jagati meid kaheks grupiks - õpetajad ja õpilased. Moodustasime paarid ja õpetajad püüdsid õpilastele õpetada, mida nad oskasid. Uuringud näitavad, et kõige kõrgemad tulemused õppetöös saavutab paar, kus on keskmine õpilane ja keskmine õpetaja.
Päev lõppes töötoaga. Suurele pikale paberile pidime joonistama lilli muusika saatel. Muusika peatus, meie liikusime oma värvipotiga sammukese edasi. Jube kirju ja lõbus pilt sai. Uskumatu, aga see oli väga lahe tegevus.
Tore päev oli. Päikeseline ja mõnus. Ka kohalikud elanikud on väga toredad, alati naeratavad ja on abivalmis. Ainuke asi, mis neid vahel närvi ajab, on lambakarjana käituv turistide grupp jalgrattateel. Kes saabki seda neile pahaks panna?
Tänavad on siin väga kitsad ja jaotatud kolmeks osaks - autodele, ratastele ja jalakäiatele. Autosid ja jalakäijaid on siin vähe. Iga hollandlane oskab sõita jalgrattaga. Tegelikult pole õige öelda "hollandlane", sest siin on kaks piirkonda, mille nimi on Holland. Õige on öelda madalmaalane.
Selle teadmisega valmistun juba järgmiseks päevaks.
Tervitustega Madalmaalt
Viia
(Nii tore on seda lauset kirjutada!)
Assen tervitas meid täna päikesega. Varahommik oli küll jälle udune, aga päev kujunes päikeseliseks, kuid suhteliselt jahedaks. Hommikul oli +3, aga päike soojendas päeva mõnusaks.
Tänane esimene sihtkoht oli Zuidlaren, mis asub Assenist veidi üle pooletunnise bussisõidu kaugusel. Zuidlarenis asub siinmail kuulus tuuleveski, mis enam ei tööta, aga on väga kenaks muuseumiks kohandatud. Tuuleveski on 167 aastat vana. Ajad tagasi elas mees, kellel oli kaks veskit, aga kolm poega. Vanemad pojad said isalt päranduseks veskid. Nooremale pojale leiti aga rikas naine, kelle rahadega ehitas noorem poeg isa nõuannete järgi endale ka veski. Veskil läks hästi, põhiline toodang oli õli, jahu, jahvatati kaneeli pipart, muskaati. 20aastat enne, kui kohalik küla endale elektri sai, oli veskimehel elekter veskis abiks. Nõnda innovaatiline ja nutikas oli see kolmas poeg!
Meie sõidu eesmärk ei olnud siiski ainult Madalmaade ajalugu uurida, vaid näidata, et läbi selliste ekskursioonide õpivad lapsed kergemini mida iganes. Näiteks matemaatika puhul saaks selgeks õpetada algarvud, sest veski hammasrataste arv peab alati olema algarv.
Päeva teine pool möödus ülikoolis ( the University of Applied Sciences). See koht pakuks kindlasti Aivarile huvi. Ülikoolis on 37 esmakursuslast ( kõiki kursuslasi kokku paarisaja ringis), kes on väga mitmest erinevast riigist. Kahjuks ühtegi eestlast ei olnud, küll aga lätlane. 90% õpilastest on noormehed ja õpitakse tehnoloogia abil maailma parandama. Erinevate projektidena valmistatakse droone, roboteid. Saime istuda ülimugavas tugitoolis, mis on ühendatud vastavate sensoritega ja vaadata ekraanilt oma südamelööke. Nägime tööjärgus pisikest plaadikest, mis valmiskujul pannakse sõduri mundri külge ja see näitab, kas sõdur hingab või mitte. Eesmärk on sõjaolukorras ülikiirelt reageerida. Valmimas oli äpp, mis aitab talunikel maapinna proove näidata. Igal aastal peab Madalmaade talumehed esitama pinnase proovid.
Üliõpilaste eesmärk on õppida tegema/programmeerima/ valmistama (ma ei teagi, mis on õige termin) sensoreid.
Ülikooli programmi kuulub selline õppeaine nagu teatraalne mäng. Tegime selle läbi. Meile pisteti pihku jo-jo. Esimene ülesanne oli sellega midagi teha. Teine ülesanne oli viia tegevus veidi kõrgemale tasandile. Siis jagati meid kaheks grupiks - õpetajad ja õpilased. Moodustasime paarid ja õpetajad püüdsid õpilastele õpetada, mida nad oskasid. Uuringud näitavad, et kõige kõrgemad tulemused õppetöös saavutab paar, kus on keskmine õpilane ja keskmine õpetaja.
Päev lõppes töötoaga. Suurele pikale paberile pidime joonistama lilli muusika saatel. Muusika peatus, meie liikusime oma värvipotiga sammukese edasi. Jube kirju ja lõbus pilt sai. Uskumatu, aga see oli väga lahe tegevus.
Tore päev oli. Päikeseline ja mõnus. Ka kohalikud elanikud on väga toredad, alati naeratavad ja on abivalmis. Ainuke asi, mis neid vahel närvi ajab, on lambakarjana käituv turistide grupp jalgrattateel. Kes saabki seda neile pahaks panna?
Tänavad on siin väga kitsad ja jaotatud kolmeks osaks - autodele, ratastele ja jalakäiatele. Autosid ja jalakäijaid on siin vähe. Iga hollandlane oskab sõita jalgrattaga. Tegelikult pole õige öelda "hollandlane", sest siin on kaks piirkonda, mille nimi on Holland. Õige on öelda madalmaalane.
Selle teadmisega valmistun juba järgmiseks päevaks.
Tervitustega Madalmaalt
Viia