KOOLITUSE TOIMUMISPAIK: ISLAND, BORGARNES
AEG: 6.-12. MAI 2018
KORRALDAJA: INTER CULTURAL ICELAND, ERASMUS+
KOOLITATAV: KATI LEPP
AEG: 6.-12. MAI 2018
KORRALDAJA: INTER CULTURAL ICELAND, ERASMUS+
KOOLITATAV: KATI LEPP
6. MAI
Koolitus algas kogunemisega Reykyaviki bussijaamas õhtul kl 18.00. Bussijaama oli kogunenud 16 inimest. Edasi läks tunniajane sõit Borgarnese linna. Osa inimesi oli rendiautodega kohale tulnud. Kokku oli meid 22. Inimesi oli Soomest, Sloveeniast, Lätist, Portugalist, Hispaaniast, Saksamaalt, Poolast, Inglismaalt ja Eestist.
Ilm oli meeldivalt talvine. 6 kraadi külma. Tugev tuul, vihm, lumi ja rahe vaheldumisi.
7. MAI
Kell 9.00 algas koolitus. Istusime hobuserauakujuliselt, igaühel oma nimesilt. Sattusin soomlaste vahele. Lõunani oli teoorialoeng. Koolitaja Gudrun Petursdottir rääkis hea atmosfääri olulisusest klassiruumis. Samuti sellest, mis iseloomustab head atmosfääri.
Koolitaja rõhutas, et tunde tuleks planeerida nii, et õpilased saaksid tunnis aktiivsed olla. Esimest korda kohtudes võiks teha lihtsaid mänge, ei tasuks muretseda oma autoriteedi kaotamise pärast.
Pildil on hetk meie esimesest mängust. Kahe minuti jooksul tuli partnerile rääkida oma elust. Tööst rääkida ei tohtinud.
Koolitus algas kogunemisega Reykyaviki bussijaamas õhtul kl 18.00. Bussijaama oli kogunenud 16 inimest. Edasi läks tunniajane sõit Borgarnese linna. Osa inimesi oli rendiautodega kohale tulnud. Kokku oli meid 22. Inimesi oli Soomest, Sloveeniast, Lätist, Portugalist, Hispaaniast, Saksamaalt, Poolast, Inglismaalt ja Eestist.
Ilm oli meeldivalt talvine. 6 kraadi külma. Tugev tuul, vihm, lumi ja rahe vaheldumisi.
7. MAI
Kell 9.00 algas koolitus. Istusime hobuserauakujuliselt, igaühel oma nimesilt. Sattusin soomlaste vahele. Lõunani oli teoorialoeng. Koolitaja Gudrun Petursdottir rääkis hea atmosfääri olulisusest klassiruumis. Samuti sellest, mis iseloomustab head atmosfääri.
Koolitaja rõhutas, et tunde tuleks planeerida nii, et õpilased saaksid tunnis aktiivsed olla. Esimest korda kohtudes võiks teha lihtsaid mänge, ei tasuks muretseda oma autoriteedi kaotamise pärast.
Pildil on hetk meie esimesest mängust. Kahe minuti jooksul tuli partnerile rääkida oma elust. Tööst rääkida ei tohtinud.
Peale mängu tutvustas Gudrun meile Islandi haridussüsteemi. Mõnes mõttes sarnaneb koolisüsteem meie omaga. Kõik lapsed käivad lasteaias, sest see on odav. Koolis käiakse 6-16-aastani. Istuma ei jäeta, kõik õpivad samu asju.
16-aastaselt saab laps valida, kas jätkata gümnaasiumis, et minna ülikooli. Saab valida ka ametikooli või ametikool+gümnaasiumi. Viimane variant pidi noorte seas väga populaarne olema. Peale 16. eluaastat võib ka tööle minna.
Päeva teises pooles oli õuesõppetund, mis toimus rannas. Vihma ladistas, väga tugev tuul. Õnneks oli meid hoiatatud ning enamusel olid vihmakeebid kaasas.
Mängud olid Dominant, Karussell, Doomino ja Viis sõrme. Mängude kirjeldusi ei hakka siia kirjutama, lihtsam on need läbi mängida.
Õuesõppetund lõpetati varem, sest vaatamata vihmakeepide olemasolule olime läbi vettinud.
16-aastaselt saab laps valida, kas jätkata gümnaasiumis, et minna ülikooli. Saab valida ka ametikooli või ametikool+gümnaasiumi. Viimane variant pidi noorte seas väga populaarne olema. Peale 16. eluaastat võib ka tööle minna.
Päeva teises pooles oli õuesõppetund, mis toimus rannas. Vihma ladistas, väga tugev tuul. Õnneks oli meid hoiatatud ning enamusel olid vihmakeebid kaasas.
Mängud olid Dominant, Karussell, Doomino ja Viis sõrme. Mängude kirjeldusi ei hakka siia kirjutama, lihtsam on need läbi mängida.
Õuesõppetund lõpetati varem, sest vaatamata vihmakeepide olemasolule olime läbi vettinud.
Peale märga pärastlõunat suundus kogu grupp ennast turgutama hotelli kõrval asuvasse termaalbasseini.
8. MAI
Kell 9.00 koolituse algus. Teooria. Tähtsaimad eesmärgid interkultuurses hariduses. Koolitaja tõi välja kolm tähtsat asbekti kultuuridevahelises koostöös:
1. suhtlemisoskus
2. koostööoskus
3. paindlikkus ja iseseisva töö oskus.
Tuleb õpetada ainet ja läbi aine neid kolme oskust.
Interkultuurne haridus peaks algama juba lasteaiast. Miks see on tähtis:
- lapsed elavad ja hakkavad täiskasvanutena elama mitmekesises ühiskonnas;
- väga paljud õpetajad loodavad, et positiivsed sotsiaalsed oskused "hakkavad ise külge";
- väikestel lastel võivad kujuneda rassismi, seksismi, inimõiguste, globaalsete probleemide ja keskkonnaprobleemide kohta väärarusaamad;
- lapsed peavad õppima nägema asju erinevatest asbektidest;
- lapsed peavad aru saama, et nende otsused ja valikud mõjutavad teiste inimeste elusid;
- lapsed peavad tunnetama, et nad on võimelised muutma maailma enda ümber.
Lastes peab arendama enesest lugupidamist, suhtlemisoskust ja koostööoskust!
Tähelepanek loengult: Meie koolis ei tohiks venelastega rääkida vene keeles!
Kursusel oli suur tähtsus koostööl. Lapsed peavad mõistma, et mida paremini sina teed, seda paremini mina teen. Koostöö on suunatud koostegemisele, mitte tulemusele. Meile näidati filmi õuesõppest Islandi koolis.
Mõned tähelepanekud õuesõppe kohta:
Õuesõpe ei ole see, kui sa võtad õpikud õue ja teed tavalise tunni õues.
Õpetaja peaks riietuma nagu lapsed (väikeste laste puhul), istuma samuti maas jne
Miks õppida õues?
-inimesed vajavad päevavalgust, õhku, liikumist vabas õhus;
-kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne ja psüühiline tervis on mõjutatud ajast, mil me viibime õues.
Edasi viis koolitaja läbi tunni, kus me tegime grupitööd.
1. suhtlemisoskus
2. koostööoskus
3. paindlikkus ja iseseisva töö oskus.
Tuleb õpetada ainet ja läbi aine neid kolme oskust.
Interkultuurne haridus peaks algama juba lasteaiast. Miks see on tähtis:
- lapsed elavad ja hakkavad täiskasvanutena elama mitmekesises ühiskonnas;
- väga paljud õpetajad loodavad, et positiivsed sotsiaalsed oskused "hakkavad ise külge";
- väikestel lastel võivad kujuneda rassismi, seksismi, inimõiguste, globaalsete probleemide ja keskkonnaprobleemide kohta väärarusaamad;
- lapsed peavad õppima nägema asju erinevatest asbektidest;
- lapsed peavad aru saama, et nende otsused ja valikud mõjutavad teiste inimeste elusid;
- lapsed peavad tunnetama, et nad on võimelised muutma maailma enda ümber.
Lastes peab arendama enesest lugupidamist, suhtlemisoskust ja koostööoskust!
Tähelepanek loengult: Meie koolis ei tohiks venelastega rääkida vene keeles!
Kursusel oli suur tähtsus koostööl. Lapsed peavad mõistma, et mida paremini sina teed, seda paremini mina teen. Koostöö on suunatud koostegemisele, mitte tulemusele. Meile näidati filmi õuesõppest Islandi koolis.
Mõned tähelepanekud õuesõppe kohta:
Õuesõpe ei ole see, kui sa võtad õpikud õue ja teed tavalise tunni õues.
Õpetaja peaks riietuma nagu lapsed (väikeste laste puhul), istuma samuti maas jne
Miks õppida õues?
-inimesed vajavad päevavalgust, õhku, liikumist vabas õhus;
-kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne ja psüühiline tervis on mõjutatud ajast, mil me viibime õues.
Edasi viis koolitaja läbi tunni, kus me tegime grupitööd.
Peale lõunasööki oli õppeekskursioon Gudruni farmi ja vulkaanikraatrile. Pildil Gudruni maja.
Gudrun mahutas meid kõiki väiksesse askeetlikusse tuppa ja rääkis väga haaravalt oma perekonna loo. Seda lugu lubas ta mitte kunagi kuhugi üles kirjutada, see lugu pidi jääma sinna tuppa. Lugu andis väga hea ülevaate islandlaste kultuurist ja tõekspidamistest. Gudrun jutustab lugu.
Õppekäik jätkus kustunud vulkaani kraatrile.
Ka kraatri serva kasutas Gudrun meie õpetamiseks. Õppisime ühe uue mängu. Hiljem mõtlesime paarilisega välja muinasjutu ja kandsime selle lühinäidendina ette. Nalja sai palju. Aga kraater oli võimas. Alla laskudes algas tõeline värvide mäng: must, punane, kollane, pruun. Nagu ei kõnnikski planeedil Maa.
Peale õhtusööki hotellis sattusime kontserdile. Algul olid islandi laulud, siis rahvatants. Rahvariided ja -tantsud sarnanesid väga meie omadele.
9. MAI
Kolmapäevane koolitus algas siseruumis. Igal hommikul olid nimekaardid laudadel ümber paigutatud ja sa istusid uute inimeste kõrval. Hommikune ülesanne oli välja mõelda grupitöö. Grupid koostas alati Gudrun ning näitas uusi rühmakaaslasi ekraanil. Igal grupiliikmel oli oma ülesanne: organisaator, reporter, materjalide eest vastutaja, aja planeerija ja harmoniseerija.
Klassiruumis jagab rollid õpetaja. Grupp koosneb erinevatest inimestest, kel on erinevad oskused, sotsiaalne taust jne. Grupp pole oma ülesannet täitnud, kui kõik pole valmis. Grupis tuleb lapsed panna ülesandeid jagama. Õpetaja asi pole joosta mööda gruppe ja midagi seletada.
Peale lõunasööki suundusime kõrvalasuvasse parki grupitöid läbi proovima.
Peale lõunasööki suundusime kõrvalasuvasse parki grupitöid läbi proovima.
10. MAI
Hommik algas koolitusega. Grupitöö. Nagu ikka oli Gudrun jaganud meid uutesse gruppidesse, igaühel uued ülesanded. Igal grupil oli erinev ülesanne. Esimesena pidime läbi lugema suure hulga materjali. Selle põhjal tuli teha plakat ja meie grupil esitada oma töö tulemus demonstratsioonina. Meie rühma teema oli keskkond.
Edasi tehti uued rühmad, rühmas viis inimest. Iga inimene sai paberilehe, millel tähed A, B, C, D, E. Õpetaja andis ette teemad: energia, loodus, hobused, geisrid ja ilm. Igaüks pidi oma paberilehele kirjutama ühe küsimuse teema kohta, siis paberi ümber pöörama ja vastuse kirjutama. Kui ei teadnud, siis nii kirjutasidki. Hiljem arutati koos rühmaga küsimused ja vastused läbi. Paberid korjati kokku ja anti edasi järgmisele rühmale. Nemad ei tohtinud midagi vastustest maha tõmmata, vaid tohtisid ainult täiendada. Ühe rühma paberid käisid kõikide rühmade juures ning tulid siis tagasi. Väga huvitav oli lugeda, mida teised lisanud olid.
Peale lõunasööki oli õppeekskursioon. Külastasime hobusefarmi, vaatasime hüdroelektrijaama, uudistasime koski ja kohta, kust tuleb maailmas kõige rohkem maapinnale kuuma vett.
Kõigile hommikuse rühmatöö küsimustele pidime ekskursioonil vastused saama. Oma uued teadmised pidi meie rühm vormistama lauluna. Tagasiteel alustasime laulu väljamõtlemisega.
11. MAI
Hommik algas rannas, kus kõik rühmad kandsid ette eelmisel päeval saadud ülesanded ekskursiooni kohta. Nägime pantomiimi, tantsisime tantsu, kuulasime muinasjuttu, laulsime laulu. Meie rühm esitas laulu viisil "Walking in the rain".
Edasi tehti uued rühmad, rühmas viis inimest. Iga inimene sai paberilehe, millel tähed A, B, C, D, E. Õpetaja andis ette teemad: energia, loodus, hobused, geisrid ja ilm. Igaüks pidi oma paberilehele kirjutama ühe küsimuse teema kohta, siis paberi ümber pöörama ja vastuse kirjutama. Kui ei teadnud, siis nii kirjutasidki. Hiljem arutati koos rühmaga küsimused ja vastused läbi. Paberid korjati kokku ja anti edasi järgmisele rühmale. Nemad ei tohtinud midagi vastustest maha tõmmata, vaid tohtisid ainult täiendada. Ühe rühma paberid käisid kõikide rühmade juures ning tulid siis tagasi. Väga huvitav oli lugeda, mida teised lisanud olid.
Peale lõunasööki oli õppeekskursioon. Külastasime hobusefarmi, vaatasime hüdroelektrijaama, uudistasime koski ja kohta, kust tuleb maailmas kõige rohkem maapinnale kuuma vett.
Kõigile hommikuse rühmatöö küsimustele pidime ekskursioonil vastused saama. Oma uued teadmised pidi meie rühm vormistama lauluna. Tagasiteel alustasime laulu väljamõtlemisega.
11. MAI
Hommik algas rannas, kus kõik rühmad kandsid ette eelmisel päeval saadud ülesanded ekskursiooni kohta. Nägime pantomiimi, tantsisime tantsu, kuulasime muinasjuttu, laulsime laulu. Meie rühm esitas laulu viisil "Walking in the rain".
Edasi liikusime sisse. Gudrun oli jaotanud grupid vastavalt sellele, mis kooliastmes keegi õpetab. Meie rühm sai ülesande koostada grupitöö kõige noorematele. Valisime teemaks KEHA. Peale ajurünnakut ja ettevalmistust tegi iga grupp oma tööst ettekande.
Päev lõppes piduliku õhtusöögiga. Islandlased armastavad hästi süüa. Õhtusöök oli kolmekäiguline ja lõppes laavakoogiga.
12,MAI
Viimane päev algas varem, sest hispaanlane Miguel pidi lennuki peale jõudma. Kõik andsid tagasisidet, jagati tunnistused ja arved. Jätsime hüvasti Gudruni ja Cherryga. Kell 11.30 hakkasime Reykyavikki sõitma.
IGAÜKS VÕIB TEHA MIDAGI - KEEGI EI SUUDA TEHA KÕIKE.