Lend Frankfurti kulges mõnusalt. Lend Amsterdami aga lükkus pea tunnike edasi, sest meie esimesel lennukil tekkisid tehnilised probleemid. Olen ka varem lennanud, aga polnudki varem täheldanud, et lennukites puudub 13. rida. Kui Frankfurti tuli lennuk sopsti maha ja rullus kähku omale kohale, siis Amsterdamis maandusime heinamaale. Vähemalt jäi selline mulje aknast piiludes. Sõitsime siis nagu bussiga mööda heinamaad, üle kanalite ja autoteede lennujaama poole.
Assenisse saamiseks tuli õige rong leida. Infost teatas lahke härra, et HHHjörrstatti (täpselt nii kordas ta mulle lausa kolm korda!) läheb sellelt või sellelt teelt. Olin esimeset rongist lennu hilinemise tõttu maha jäänud, otsustasin selle HHhjörrstatti suunduva rongi maksku, mis maksab üles otsida. Leidsin, aga ainult tänu väljumise ajale. Olin unusatnud kui kaunilt kõlab hollandi keel ja kõik, mis kirjutatakse G-ga, hääldatakse H-na.
Assenisse sõitsin kahekordse rongiga. Jaamades tuli vedurijuht rongist välja, vaatas, kas kõik jõuavad rongile ja siis vilistas vilet. Vile rippus tal paelaga kaelas. Assenisse sõit oli huvitav. Tee ääres kanalid, tohutult sirgete servadega kraavid, tuulikud, paksud lambad, heinammad, põllud, lehmad, naljakad madalad hobused ja majad. Hollandis on nii toredad majad - üheksa täpselt ühesugust maja üksteise küljes ja paari meetri pärast sama lugu.
Nüüd on aega veel oma esitlused läbi mõelda ja siis valmistuda hommseks esimeseks kohtumiseks.
Tervitustega Hollandist
Viia