27. nov- - 3. dets. 2022, Annike Soodla
Minu õpirännak viib mind novembri lõpus Lõuna-Itaaliasse, Soveratosse, kus tegutseb koolituskeskus JUMP Association International Teachers Training Academy. Sihtkoha valiku dikteeris koolituse teema, sest minu eesmärgiks on täiendada oma pädevusi just keskkonnahariduse valdkonnas. Kuid pean tunnistama, et Lõuna-Itaalia väikelinnast Soveratost ei ole ma varasemalt midagi kuulnud, niisiis on tutvus uue kohaga põnevaks boonuseks. Juba see tekitab elevust, kui mõistan, et kohalejõudmiseks läheb terve päev ja vajan selleks kolme lendu - Tallinnast Riiga, edasi Roomasse ja siis juba siselend Itaalias, mis viib mind Lamezia Terme lennujaama. Kohvrit ära andes küsib teenindaja, kas ma jään ikka Euroopa Liidu piiresse, mis annab kinnitust, et minu sihtkoht ei ole laialt levinud paik. Aga tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja pühapäeva õhtul kohtun lennujaamas härraga, kes viib reisiseltskonna turvaliselt lõpppunkti - Soverato asub Lamezia Termest 60 km kaugusel. Juba lennujaamas kohtun esimeste õpingukaaslastega, sest saabume sama lennuga. Nemad alustasid oma reisi Majorcalt. Sihtkohas saame tuttvaks veel ka õpetajatega Kreekast.
Esimesel ametlikul kursuse päeva hommikul tervitab meid päike. Kiikan aknast välja, et näha päevavalguses, kuhu ma siis nüüd sattunud olen. Kohe hommikul tabab mind väike vaimustus – no on ikka äge näha kõrvalaias apelsinipuud, mille viljad ootavad korjamist. Novembri lõpp on apelsinide ja oliivide korjamise aeg. Muide, Calabrias toodetakse kolmandik oliiviõli toodangust Itaalias. Sellele piirkonnale on ainuomane ka bergamottide kasvatamine. Bergamot on tsitruseline, mida kasutatakse laialdaselt parfümeerias.
Mission impossible ehk võimatu missioon
Aga tulles tagasi kursuse juurde... Korralduslikult on vägagi mugav, et nii koolitus kui majutus on samas hoones. Meie võõrustajaks on Villa Gabriella. Nii kogunemegi päikselisel villa terrassil. Selgub, et meie õpigrupis on ka õpetajad Ungarist. Kõige põhjapoolsema riigi esindaja tiitel kuulub konkurentsitult ainuisikuliselt mulle – kui nii Kreekast, Ungarist kui Majorcalt on vähemalt kaks osalejat, siis Eesti lippu tuleb mul üksinda kõrgel hoida.
Esimesel ametlikul kursuse päeva hommikul tervitab meid päike. Kiikan aknast välja, et näha päevavalguses, kuhu ma siis nüüd sattunud olen. Kohe hommikul tabab mind väike vaimustus – no on ikka äge näha kõrvalaias apelsinipuud, mille viljad ootavad korjamist. Novembri lõpp on apelsinide ja oliivide korjamise aeg. Muide, Calabrias toodetakse kolmandik oliiviõli toodangust Itaalias. Sellele piirkonnale on ainuomane ka bergamottide kasvatamine. Bergamot on tsitruseline, mida kasutatakse laialdaselt parfümeerias.
Mission impossible ehk võimatu missioon
Aga tulles tagasi kursuse juurde... Korralduslikult on vägagi mugav, et nii koolitus kui majutus on samas hoones. Meie võõrustajaks on Villa Gabriella. Nii kogunemegi päikselisel villa terrassil. Selgub, et meie õpigrupis on ka õpetajad Ungarist. Kõige põhjapoolsema riigi esindaja tiitel kuulub konkurentsitult ainuisikuliselt mulle – kui nii Kreekast, Ungarist kui Majorcalt on vähemalt kaks osalejat, siis Eesti lippu tuleb mul üksinda kõrgel hoida.
Tutvunud osalejate ja kursuse läbiviijatega, saame teada, et ees seisab mission impossible ehk siis võimatu missioon. Lühikese jalutuskäigu järel jõuame Soveratosse (Villa Gabriella asub Soveratost väljaspool). Esimese päeva ülesandeks on leida vastused mõnedele küsimustele Soverato kohta. Vastused tuleb leida kohalike elanike abiga ja kasutades inglise keelt. Nüüd on selge, miks ülesannet nimetatakse võimatuks missiooniks – on üsna vähetõenäoline leida ühes väikses Lõuna-Itaalia kuurortlinnas keset esmaspäeva ennelõunat inimesed, kes valdaks inglise keelt. Kuid ... korraldajatelegi üllatuseks on meie meeskonnal õnne kohtuda just kohalike itaallastega, kes siiski kõnelevad mingil määral inglise keelt. Nii saamegi teada, et Soveratos on oluline kalurite kirik. Neitsi Maarjale pühendatud kiriku ehitas perekond Caminiti, sest kapten Rocco Caminil ja tema meeskonnal õnnestus pääseda elusalt rängast tormist aastal 1906. Igal aastal augustis peetakse pidustusi Neitsi Maarja ehk Madonna Mare auks. Samuti selgub, et Soverato sümboliks on merihobune, sest siin asub merepark, mille eesmärk on kaitsta kohalikku loodust, sh merihobuseid.
Esimene tutvumine Soveratoga on sümpaatne. Tegemist on kuurortlinnaga, kus elanike arv võrreldes talvise ajaga kasvab suvitusperioodil kuni kolm korda ehk ligi 30 000-ni. Soverato asub Catanzaro provintsis, mis on populaarne suvituskoht Calabria regioonis. Soverato kallas on avatud võimsatele Vahemere lainetele, mistõttu pole seni õnnestunud ehitada sadamat, mis mere jõule vastu peaks. Elanikud suhtuvad täna juba huumoriga kohalike poliitikute valmislubadustesse ehitada Soveratosse sadam – mere jõule inimene niisama lihtsalt vastu ei saa. Etteruttavalt pean ütlema, et eelseisev nädal näitab, kui heitlik võib olla hilissügis Lõuna-Itaalias – ühel hetkel lõõmab päike, järgmisel puhub vali tuul ja sajab vihma.
Esimene tutvumine Soveratoga on sümpaatne. Tegemist on kuurortlinnaga, kus elanike arv võrreldes talvise ajaga kasvab suvitusperioodil kuni kolm korda ehk ligi 30 000-ni. Soverato asub Catanzaro provintsis, mis on populaarne suvituskoht Calabria regioonis. Soverato kallas on avatud võimsatele Vahemere lainetele, mistõttu pole seni õnnestunud ehitada sadamat, mis mere jõule vastu peaks. Elanikud suhtuvad täna juba huumoriga kohalike poliitikute valmislubadustesse ehitada Soveratosse sadam – mere jõule inimene niisama lihtsalt vastu ei saa. Etteruttavalt pean ütlema, et eelseisev nädal näitab, kui heitlik võib olla hilissügis Lõuna-Itaalias – ühel hetkel lõõmab päike, järgmisel puhub vali tuul ja sajab vihma.
21. sajandi võtmepädevused
Kui esimesel koolituspäeval saime üksteisega tuttavaks, tunda õuesõppe rõõme ja tutvuda Soverato vaatamisväärsustega, siis teine õppepäev algab klassiruumis. Meie koolitajaks on Giuseppe Perrotti. Esmalt võtame fookusesse tänase maailma väljakutsed, trendid ja poliitikasoovitused hariduses. Äratundmisrõõmu pakuvad 21. sajandi võtmepädevused, mis tulenevad Euroopa Komisjoni soovitustest. Ühest küljest ju tuttav teema, kuid iga uus arutelu avab uusi nüansse. Põgusalt vaatame üle olulisemad kompetentsid, mida oma õppijate puhul silmas peame pidama - kirjaoskus, matemaatilised oskused, digipädevused, kriitiline mõtlemine, loovus, koostööoskus ja eneseregulatsioon. Kõige enam paneb mind seekord mõtlema G. Perrotti käsitlus digipädevuste teemal. Ta toob välja, et digitaalne maailm mõjutab väga tugevalt igapäevast füüsilist maailma. Töötades koolis laste ja noortega peame arvestama sellega, et digimaailm on oluline osa nende elust. Kui noor ärkab hommikul, siis veel enne kui ta jõuab päriselt ärgata, loeb ta oma sotsiaalmeediast erinevaid postitusi. Seega juba hommikul loevad noored rohkem kui meie kogu päeva jooksul. Erinevad postitused tekitavad ka erinevaid emotsioone ehk sel samal hommikusel hetkel tabab noori emotsioonide tulv. Ja kui see noor inimene jõuab oma esimesse koolitundi, on tema aju tegelikult juba väsinud. Seega on oluline teadvustada seda, millise emotsiooni, valmisolekuga tuleb noor koolitundi ja vastavalt sellele kavandada tegevused klassiruumis. G. Perrotti toob üheks võimaluseks veel ka õuesõppe, et noori rohkem füüsilisse maailma tagasi tuua. Õuesõppe temaatika saab enam tähelepanu järgmisel koolituspäeval. Esimesel päeval vaatame üle ka Eco-School programmi tegevuse ja kuidas saavad koolid selles osaleda. Minu jaoks on see taas hea äratundmine, sest Eestis tunneme seda keskkonnahariduseprogrammi Rohelise kooli nimetuse all, milles on ka meie kool aastaid juba edukalt osalenud.
Kui esimesel koolituspäeval saime üksteisega tuttavaks, tunda õuesõppe rõõme ja tutvuda Soverato vaatamisväärsustega, siis teine õppepäev algab klassiruumis. Meie koolitajaks on Giuseppe Perrotti. Esmalt võtame fookusesse tänase maailma väljakutsed, trendid ja poliitikasoovitused hariduses. Äratundmisrõõmu pakuvad 21. sajandi võtmepädevused, mis tulenevad Euroopa Komisjoni soovitustest. Ühest küljest ju tuttav teema, kuid iga uus arutelu avab uusi nüansse. Põgusalt vaatame üle olulisemad kompetentsid, mida oma õppijate puhul silmas peame pidama - kirjaoskus, matemaatilised oskused, digipädevused, kriitiline mõtlemine, loovus, koostööoskus ja eneseregulatsioon. Kõige enam paneb mind seekord mõtlema G. Perrotti käsitlus digipädevuste teemal. Ta toob välja, et digitaalne maailm mõjutab väga tugevalt igapäevast füüsilist maailma. Töötades koolis laste ja noortega peame arvestama sellega, et digimaailm on oluline osa nende elust. Kui noor ärkab hommikul, siis veel enne kui ta jõuab päriselt ärgata, loeb ta oma sotsiaalmeediast erinevaid postitusi. Seega juba hommikul loevad noored rohkem kui meie kogu päeva jooksul. Erinevad postitused tekitavad ka erinevaid emotsioone ehk sel samal hommikusel hetkel tabab noori emotsioonide tulv. Ja kui see noor inimene jõuab oma esimesse koolitundi, on tema aju tegelikult juba väsinud. Seega on oluline teadvustada seda, millise emotsiooni, valmisolekuga tuleb noor koolitundi ja vastavalt sellele kavandada tegevused klassiruumis. G. Perrotti toob üheks võimaluseks veel ka õuesõppe, et noori rohkem füüsilisse maailma tagasi tuua. Õuesõppe temaatika saab enam tähelepanu järgmisel koolituspäeval. Esimesel päeval vaatame üle ka Eco-School programmi tegevuse ja kuidas saavad koolid selles osaleda. Minu jaoks on see taas hea äratundmine, sest Eestis tunneme seda keskkonnahariduseprogrammi Rohelise kooli nimetuse all, milles on ka meie kool aastaid juba edukalt osalenud.
Kõige olulisem on hingata
Kolmas õppepäev on pühendatud õuesõppele. Eelmisel päeval saime ülesande oma grupiga koostada ühe õuesõppe tunni plaan. Pealtnäha ju kerge ülesanne, kuid arvestades osalejate erineva tausta ja pädevustega polegi ühiste tegevuste planeerimine, kavandamine nii lihtne. Kursuse juhendaja meenutab viit olulist aspekti, mida õuesõppe tunni planeerimisel silmas pidada. Alguses tekitavad need nalja, sest esmapilgul tunduvad vägagi enesestmõistetavad. On ju selge, et õuesõppe tunni õnnestumiseks peavad õppijate esmased vajadused olema rahuldatud - tualett, sobivad riided, vesi ja toit. Kui aga jätta huumor kõrvale, siis võib-olla seetõttu, et tegemist on nii elementaarsete vajadustega, kipumegi neid mõnikord unustama. Ja nii võibki juhtuda, et õppija ei saagi õuesõppe tegevustest täiel määral osa võtta, sest tal on külm või janu. Ja mis kõige olulisem? Kõige olulisem on hingata.
Rühmas töötamine tuletab kiiresti meelde, kui oluline on omavaheline suhtlemine ja veendumine, et me kõik mõistaks oma ülesannet ühtemoodi. Ja kui arvestada, et õuesõppe tundi planeerivad koos lasteaia ja kooli õpetajad, lisaks erineva õppeaine taustaga, siis alguses on väga vaevaline mõtet jooksma saada. Seda enam, et ideed peavad olema teostatavad meie endi poolt väheste vahenditega kohe mõni hetk hiljem Soverato rannas. Antud ülesandega tunneme, kuidas meie koostööoskused, aga ka loovus pannakse proovile. Tunni kavandamisel on meil ees mõned pidepunktid, millest lähtuda:
Pärast esmaseid raskusi jõuame siiski üsna kiiresti tunni ülesehituseni, mille eesmärgiks on õppijaid suunata vaatlema ümbritsevaid objekte läbi geomeetriliste kujundite, ruumilisuse ja perspektiivi teema. Valmivad neli tunnitegevust, alustades lihtsamast ehk geomeetriliste kujundite märkamisest laste mänguväljakul ja lõpetades tsentraalperspektiiviga, mida aitavad mõista koonduvad palmipuud ranna promenaadil. Tunnitegevuste sisse mahuvad veel kujundite moodustamine oma keha abil ja visandi joonistamine geomeetriliste vormide abil. Tunni viime läbi oma õpingukaaslastele, mis on humoorikas ja tekitab elevust. Ise saame osa teise meeskonna kavandatud tunnist, mille teemaks on jõulude tähistamine.
Kolmas õppepäev on pühendatud õuesõppele. Eelmisel päeval saime ülesande oma grupiga koostada ühe õuesõppe tunni plaan. Pealtnäha ju kerge ülesanne, kuid arvestades osalejate erineva tausta ja pädevustega polegi ühiste tegevuste planeerimine, kavandamine nii lihtne. Kursuse juhendaja meenutab viit olulist aspekti, mida õuesõppe tunni planeerimisel silmas pidada. Alguses tekitavad need nalja, sest esmapilgul tunduvad vägagi enesestmõistetavad. On ju selge, et õuesõppe tunni õnnestumiseks peavad õppijate esmased vajadused olema rahuldatud - tualett, sobivad riided, vesi ja toit. Kui aga jätta huumor kõrvale, siis võib-olla seetõttu, et tegemist on nii elementaarsete vajadustega, kipumegi neid mõnikord unustama. Ja nii võibki juhtuda, et õppija ei saagi õuesõppe tegevustest täiel määral osa võtta, sest tal on külm või janu. Ja mis kõige olulisem? Kõige olulisem on hingata.
Rühmas töötamine tuletab kiiresti meelde, kui oluline on omavaheline suhtlemine ja veendumine, et me kõik mõistaks oma ülesannet ühtemoodi. Ja kui arvestada, et õuesõppe tundi planeerivad koos lasteaia ja kooli õpetajad, lisaks erineva õppeaine taustaga, siis alguses on väga vaevaline mõtet jooksma saada. Seda enam, et ideed peavad olema teostatavad meie endi poolt väheste vahenditega kohe mõni hetk hiljem Soverato rannas. Antud ülesandega tunneme, kuidas meie koostööoskused, aga ka loovus pannakse proovile. Tunni kavandamisel on meil ees mõned pidepunktid, millest lähtuda:
- teema, eesmärk
- konkreetne koht, mis toetab selle teema käsitlust
- sensoorsed vihjed, et haarata õppijate tähelepanu – midagi vaadata, kuulata, katsuda
- avatud vastustega küsimused
Pärast esmaseid raskusi jõuame siiski üsna kiiresti tunni ülesehituseni, mille eesmärgiks on õppijaid suunata vaatlema ümbritsevaid objekte läbi geomeetriliste kujundite, ruumilisuse ja perspektiivi teema. Valmivad neli tunnitegevust, alustades lihtsamast ehk geomeetriliste kujundite märkamisest laste mänguväljakul ja lõpetades tsentraalperspektiiviga, mida aitavad mõista koonduvad palmipuud ranna promenaadil. Tunnitegevuste sisse mahuvad veel kujundite moodustamine oma keha abil ja visandi joonistamine geomeetriliste vormide abil. Tunni viime läbi oma õpingukaaslastele, mis on humoorikas ja tekitab elevust. Ise saame osa teise meeskonna kavandatud tunnist, mille teemaks on jõulude tähistamine.
Badolato külalislahkus
Eelviimasel päeval viib meid bussisõit Badolatosse. Badolato on üle 600 aasta vanune maaliline küla mäeotsas. Tema kitsad üles-alla kulgevad tänavad, hunnitud vaated kaugusesse ja hulgaliselt ringiluusivaid kiisusid loovad mõnusa atmosfääri.
1997. aastal võttis Badolato küla vastu põgenikest perekonnad, kes jõudsid laevaga Lõuna-Itaaliasse. Küla oli tühjaks jäämas ja nii nägid kohalikud võimalust taas elu sisse puhuda. Paraku on tänaseks Badolato taas üsna vaikne. Siia leiavad tee eakamad inimesed, et nautida vaikse küla idülli. Rahvusvahelist tähelepanu on saanud Badolato küla kassid. Nende eest kannab hoolt proua, kes on pärit Ameerikast, kuid otustanud oma pensioniaeg veeta Lõuna-Itaalias.
Eelviimasel päeval viib meid bussisõit Badolatosse. Badolato on üle 600 aasta vanune maaliline küla mäeotsas. Tema kitsad üles-alla kulgevad tänavad, hunnitud vaated kaugusesse ja hulgaliselt ringiluusivaid kiisusid loovad mõnusa atmosfääri.
1997. aastal võttis Badolato küla vastu põgenikest perekonnad, kes jõudsid laevaga Lõuna-Itaaliasse. Küla oli tühjaks jäämas ja nii nägid kohalikud võimalust taas elu sisse puhuda. Paraku on tänaseks Badolato taas üsna vaikne. Siia leiavad tee eakamad inimesed, et nautida vaikse küla idülli. Rahvusvahelist tähelepanu on saanud Badolato küla kassid. Nende eest kannab hoolt proua, kes on pärit Ameerikast, kuid otustanud oma pensioniaeg veeta Lõuna-Itaalias.
Merevaatega rongireis
Kursuse kuuendal päeval siirdume oma õpigrupiga väiksele reisile ja külastame Calabria regiooni pealinna Reggio Calabriat, mis on selle piirkonna suurim linn pea 200 000 elanikuga. Soveratost viib meid sinna rong, mis kulgeb sõna otseses mõttes mööda merekallast. Külastame Reggio Calabria kesklinna ja muuseumi, jalutame promenaadil, imetleme Sitsiilia saart, mis kaugusest paistab, uurime antiik-rooma termide varemeid ning naudime üksteise seltskonda.
Möödunud nädalaga on meie õpigrupp kasvanud sedavõrd kokku, et viimast päeva saadab kerge kurbusenoot hinges, teisest küljest ootus näha jälle oma koduseid ning kindlasti ka väike väsimus. Jagame kontakte, pilte ja lepime kokku, et kunagi kindlasti külastame üksteist.
Kindlasti aga tulen tagasi mõtetega, kuidas enam integreerida õuesõpet meie kooli õppetegevusse. Samuti on hea aeg-ajalt meenutada, milliseid pädevusi vajame, et kiiresti muutuvas maailmas toime tulla ja seda maailma hoida ning kaitsta.
Kursuse kuuendal päeval siirdume oma õpigrupiga väiksele reisile ja külastame Calabria regiooni pealinna Reggio Calabriat, mis on selle piirkonna suurim linn pea 200 000 elanikuga. Soveratost viib meid sinna rong, mis kulgeb sõna otseses mõttes mööda merekallast. Külastame Reggio Calabria kesklinna ja muuseumi, jalutame promenaadil, imetleme Sitsiilia saart, mis kaugusest paistab, uurime antiik-rooma termide varemeid ning naudime üksteise seltskonda.
Möödunud nädalaga on meie õpigrupp kasvanud sedavõrd kokku, et viimast päeva saadab kerge kurbusenoot hinges, teisest küljest ootus näha jälle oma koduseid ning kindlasti ka väike väsimus. Jagame kontakte, pilte ja lepime kokku, et kunagi kindlasti külastame üksteist.
Kindlasti aga tulen tagasi mõtetega, kuidas enam integreerida õuesõpet meie kooli õppetegevusse. Samuti on hea aeg-ajalt meenutada, milliseid pädevusi vajame, et kiiresti muutuvas maailmas toime tulla ja seda maailma hoida ning kaitsta.