Teine koolituse päev oli väga informatiivne ja ka mõtlemapanev. Sel päeval tegelesime individuaalsete õppekavadega. Iga erivajadusega õppija jaoks on see vaja koostada ja selle järgi ka töötada. Mõttekohaks on aga, kas IÕK on reaalsuses õpilast aitav ja arendav tegevuskava või lihtsalt miski, mille peab õpetaja valmis tegema, kuid tegelikkuses kasutust ei leia.
IÕK koostamise alused:
HEV õpilase toetamiseks ja arendamiseks on parim variant koostöö kõigi vahel, kes selle õpilasega kokku puutuvad (lapsevanemad, õpetajad, tugispetsialistid). Koostöös peaks valmima IÕK. See tähendab, et ühe laua taga lepitakse kokku eesmärgid ja tegevuskava ning ka see, kes mingi aspekti elluviimise eest vastutab. Oluline on see, et kõik ühtsete põhimõtete alusel tegutsevad. Hetkel on olukord selline, et koostööd on vähe, kõik teevad midagi (loodetavasti), sageli lähevad tegevused ka vastuollu. Lisaks keskenduvad õpetajad sellele, et oma aine õpilasele kuidagi selgeks teha. IÕK aluseks peaks olema aga see, et õpilane suudaks koolis toime tulla, ta areneks ja et tema üldpädevustega samuti tegeletakse.
Kaasava hariduse raames on vaja rohkem koostööd teha ja ühtsetel alustel tegutseda, mis lähtuvad õpilaste vajadustest, mitte sellest, kuidas õpetaja tahaks meeleldi oma tööd teha. Koostöö nõuab alguses küll rohkem aega, kuid kui õpilane oma asjadega järje peale saab, siis on ju ka õpetajatel lihtsam oma tööd teha.
Koostöö kõrval oli teiseks mõtteks õpilase roll IÕK elluviimisel. Tundub, et hetkel keskendutakse sellele, et õpetajad ja lapsevanemad teevad ja vastutavad. Kuid kuhu jääb õpilane, kelle jaoks IÕK koostatakse? Kas temaga arutatakse IÕK üle (milleks vaja, kuidas toimib), kas antakse talle vastutav roll oma arengu/tegevuste eest? Äkki saavutaksime suuremat edu siis, kui õpilase tema arengusse kaasaksime?
IÕK koostamine ei ole lihtne ja veel keerulisem on selle rakendamine nii, et sellest ka kasu oleks. Et asi selgemaks saada, tegelesime teise koolituspäeva teises pooles just IÕK-de koostamise harjutamisega. Saime kahe õpilase kirjelduse ja selle põhjal pidime koostama IÕK. Kõige tähtsam oli välja tuua eesmärgid (üldpädevustest lähtudes, mitte ainekeskselt), mida õpilase juures arendada tahame. Iga eesmärgi juurde kirjutasime täpsed tegevused (meetodid) ja lõpuks viisi, kuidas kontrollime, kas oleme eesmärgi saavutanud. Aineõpetaja ülesanne on IÕK-d aluseks võttes oma aines aidata õpilasel nende eesmärkideni jõuda.
Mõtlemist juhtkonnale ja kolleegidele. Kas tahame olla kaasav kool? Kas oleme valmis kaasavas klassiruumis töötama (vajadusel oma tööharjumusi muutma)? Kas teeme IÕK tegemise nõude pärast või teeme seda õpilase heaks ja nii, et see päriselt ka töötab? Kõik algab tahtest. Kui tahe olemas, siis saab ka ennast harida ja äkki leiab ka vahendid, et asi töötaks.
IÕK koostamise alused:
- individuaalne
- õpilasekeskne
- koostatud maksimaalselt üheks õppeaastaks
- IÕK-s selged ja detailsed eesmärgid, meetodid/toetamise võtted, hindamise alused
- pidevalt töös olev tegevuskava (vaadatakse üle, muudetakse vajadusel)
- koostatud koostöös.
HEV õpilase toetamiseks ja arendamiseks on parim variant koostöö kõigi vahel, kes selle õpilasega kokku puutuvad (lapsevanemad, õpetajad, tugispetsialistid). Koostöös peaks valmima IÕK. See tähendab, et ühe laua taga lepitakse kokku eesmärgid ja tegevuskava ning ka see, kes mingi aspekti elluviimise eest vastutab. Oluline on see, et kõik ühtsete põhimõtete alusel tegutsevad. Hetkel on olukord selline, et koostööd on vähe, kõik teevad midagi (loodetavasti), sageli lähevad tegevused ka vastuollu. Lisaks keskenduvad õpetajad sellele, et oma aine õpilasele kuidagi selgeks teha. IÕK aluseks peaks olema aga see, et õpilane suudaks koolis toime tulla, ta areneks ja et tema üldpädevustega samuti tegeletakse.
Kaasava hariduse raames on vaja rohkem koostööd teha ja ühtsetel alustel tegutseda, mis lähtuvad õpilaste vajadustest, mitte sellest, kuidas õpetaja tahaks meeleldi oma tööd teha. Koostöö nõuab alguses küll rohkem aega, kuid kui õpilane oma asjadega järje peale saab, siis on ju ka õpetajatel lihtsam oma tööd teha.
Koostöö kõrval oli teiseks mõtteks õpilase roll IÕK elluviimisel. Tundub, et hetkel keskendutakse sellele, et õpetajad ja lapsevanemad teevad ja vastutavad. Kuid kuhu jääb õpilane, kelle jaoks IÕK koostatakse? Kas temaga arutatakse IÕK üle (milleks vaja, kuidas toimib), kas antakse talle vastutav roll oma arengu/tegevuste eest? Äkki saavutaksime suuremat edu siis, kui õpilase tema arengusse kaasaksime?
IÕK koostamine ei ole lihtne ja veel keerulisem on selle rakendamine nii, et sellest ka kasu oleks. Et asi selgemaks saada, tegelesime teise koolituspäeva teises pooles just IÕK-de koostamise harjutamisega. Saime kahe õpilase kirjelduse ja selle põhjal pidime koostama IÕK. Kõige tähtsam oli välja tuua eesmärgid (üldpädevustest lähtudes, mitte ainekeskselt), mida õpilase juures arendada tahame. Iga eesmärgi juurde kirjutasime täpsed tegevused (meetodid) ja lõpuks viisi, kuidas kontrollime, kas oleme eesmärgi saavutanud. Aineõpetaja ülesanne on IÕK-d aluseks võttes oma aines aidata õpilasel nende eesmärkideni jõuda.
Mõtlemist juhtkonnale ja kolleegidele. Kas tahame olla kaasav kool? Kas oleme valmis kaasavas klassiruumis töötama (vajadusel oma tööharjumusi muutma)? Kas teeme IÕK tegemise nõude pärast või teeme seda õpilase heaks ja nii, et see päriselt ka töötab? Kõik algab tahtest. Kui tahe olemas, siis saab ka ennast harida ja äkki leiab ka vahendid, et asi töötaks.