Tänu projektile Erasmus+ sain veeta viis õpetlikku päeva Soomes Joensuus. Õppekäigu põhieesmärgiks oli tutvuda sellega, kuidas Soome koolides tegeletakse loodushoiu ja konkreetsemalt rohelise kooliga (inglise keeles eco-schools). Viie päeva sisse mahtus kahe kooli külastamine, et oma silmaga näha, kuidas Soome koolides asjad käivad.
Joensuu lähedal asuvas Marjala koolis õpivad 1.-6. klassi õpilased, kokku on koolis kakssada nelikümmend õpilast, kes õpivad värskelt renoveeritud koolimajas. Kool asub jõe kaldal maalilises kohas, koolimaja on soome arhitektuurile omaselt kenasti loodusesse paigutatud, väliselt tagasihoidlik ja silmatorkamatugi, aga samas on kõik väga hoolikalt läbi mõeldud, et koolimaja ümber ja selle sees oleks õpilastel hea olla.
Marjala kooli õppetöö ja õppeaasta läbivaks teemaks on valitud rohelise kooli põhimõtted. Kooli koridori seinu kaunistab kalender, kus on kirjas rohelise kooliga seotud tegevused, augustist juunini. Rohelise kooli tööd koordineerib õpilastest ja õpetajatest koosnev grupp, mis kohtub kord nädalas, et teha vahekokkuvõtteid ja valmistuda uuteks tegevusteks. Rohelise kooli juhtgruppi kuuluvad õpilased tutvustavad uusi tegevusi klassikaaslastele.
Toon mõned näited selle kohta, mida Marjala koolis tehakse. Igal klassil on kooli sööklas oma nõu, kuhu kallatakse taldrikult üle jäänud toit. Iga päev kaalutakse nõud üle ja selgitatakse välja, kui palju igal klassil toitu nädala jooksul raisku läks. Nii üritatakse panna õpilasi mõtlema sellele, et toiduga tuleb säästlikult ümber käia.
Marjala koolil on väike aiamaa, kus kasvatatakse aedvilju ja ürte, mida kooli kokad saavad kasutada söögi valmistamiseks. Igas klassiruumis on mitu prügikasti, et prügi läheks sorteeritult õigesse kohta. Õpilased ise kontrollivad aeg-ajalt, et prügikastidesse oleks pandud õiget liiki prügi. Õpilased ise viivad oma klassiruumi prügikastid õue ja tühjendavad need õigetesse prügimahutitesse.
Marjala koolis mõeldakse igal sammul loodusele ja säästlikule tarbimisele. Rohelise kooli teemad on ühendatud ainetundidega ning kõik õpitu leiab ka mingi praktilise väljundi. Loomulikult on kõike seda teha lihtsam, kui koolis on veidi üle paarisaja õpilase ja kooli kõrval on piisavalt maad, et näiteks veidi aiandusega tegeleda.
Joensuu lähedal asuvas Marjala koolis õpivad 1.-6. klassi õpilased, kokku on koolis kakssada nelikümmend õpilast, kes õpivad värskelt renoveeritud koolimajas. Kool asub jõe kaldal maalilises kohas, koolimaja on soome arhitektuurile omaselt kenasti loodusesse paigutatud, väliselt tagasihoidlik ja silmatorkamatugi, aga samas on kõik väga hoolikalt läbi mõeldud, et koolimaja ümber ja selle sees oleks õpilastel hea olla.
Marjala kooli õppetöö ja õppeaasta läbivaks teemaks on valitud rohelise kooli põhimõtted. Kooli koridori seinu kaunistab kalender, kus on kirjas rohelise kooliga seotud tegevused, augustist juunini. Rohelise kooli tööd koordineerib õpilastest ja õpetajatest koosnev grupp, mis kohtub kord nädalas, et teha vahekokkuvõtteid ja valmistuda uuteks tegevusteks. Rohelise kooli juhtgruppi kuuluvad õpilased tutvustavad uusi tegevusi klassikaaslastele.
Toon mõned näited selle kohta, mida Marjala koolis tehakse. Igal klassil on kooli sööklas oma nõu, kuhu kallatakse taldrikult üle jäänud toit. Iga päev kaalutakse nõud üle ja selgitatakse välja, kui palju igal klassil toitu nädala jooksul raisku läks. Nii üritatakse panna õpilasi mõtlema sellele, et toiduga tuleb säästlikult ümber käia.
Marjala koolil on väike aiamaa, kus kasvatatakse aedvilju ja ürte, mida kooli kokad saavad kasutada söögi valmistamiseks. Igas klassiruumis on mitu prügikasti, et prügi läheks sorteeritult õigesse kohta. Õpilased ise kontrollivad aeg-ajalt, et prügikastidesse oleks pandud õiget liiki prügi. Õpilased ise viivad oma klassiruumi prügikastid õue ja tühjendavad need õigetesse prügimahutitesse.
Marjala koolis mõeldakse igal sammul loodusele ja säästlikule tarbimisele. Rohelise kooli teemad on ühendatud ainetundidega ning kõik õpitu leiab ka mingi praktilise väljundi. Loomulikult on kõike seda teha lihtsam, kui koolis on veidi üle paarisaja õpilase ja kooli kõrval on piisavalt maad, et näiteks veidi aiandusega tegeleda.
Lisaks Marjala kooli külastamisele toimusid seminarid Joensuu gümnaasiumis (Joensuun Yhteiskoulun Lukio), ühtlasi tutvusime põhjalikult koolimajaga ja külastasime tunde. Ühes seminar kohtusime Mika Vanhaneniga, kes on kahe Soomest alguse saanud keskkonnaprojekti algataja ja eestvedaja. Esiteks äpp Envirate ja teiseks ülemaailmne koolide võrgustik ENO (ENO-Schools).
Tutvustan veidi äppi Envirate. Selle kasutamispõhimõte on väga lihtne – kasutamiseks pole vaja isegi äppi alla laadida, piisab Envirate’i lehel sisselogimisest (nt Google’i kontoga) ja saabki kohe kasutama hakata. Rakenduse eesmärk on panna inimesi, kes niigi iga päev lugematu arv kordi nutiseadet kasutavad, pilku nutiseadmelt tõstma, et hinnata enda ümbrust (loodust, inimese loodud keskkonda). Tuleb hinnata viie palli skaalal (kui oled juba vilunum kasutaja, saad hinnata kümnendiku täpsusega), mida silmaga näed, kõrvaga kuuled ja ninaga haistad. Väga lihtne! Näiteks ilusas metsatukas viibides, mis silmi, kõrvu ja nina paitab, paned maksimumpunktid, aga linnas suure ristmiku ääres tulevad punktid üsna nirud. Asja teeb huvitavaks see, et kõik hindamised üle maailma jäävad eri värvi punktidena maailmakaardile, mida iga Envirate’i kasutaja saab vaadata. Lisaks on võimalik igas hinnatud punktis foto teha, mis jääb rakenduses ainult konkreetsele kasutajale kättesaadavaks. See on lihtne ja nutikas äpp, mida võiks ka Eestis propageerida, et inimesed hakkaksid enda ümbrust rohkem tähele panema.
ENO koolide võrgustik ühendab koole, kes on võtnud nõuks puid istutada ja seda ka teistega jagada. See võrgustik muutub üha tihedamaks ja ühendab inimesi, kes tahavad muuta maailma rohelisemaks ja seega elamiseks paremaks paigaks.
Tutvustan veidi äppi Envirate. Selle kasutamispõhimõte on väga lihtne – kasutamiseks pole vaja isegi äppi alla laadida, piisab Envirate’i lehel sisselogimisest (nt Google’i kontoga) ja saabki kohe kasutama hakata. Rakenduse eesmärk on panna inimesi, kes niigi iga päev lugematu arv kordi nutiseadet kasutavad, pilku nutiseadmelt tõstma, et hinnata enda ümbrust (loodust, inimese loodud keskkonda). Tuleb hinnata viie palli skaalal (kui oled juba vilunum kasutaja, saad hinnata kümnendiku täpsusega), mida silmaga näed, kõrvaga kuuled ja ninaga haistad. Väga lihtne! Näiteks ilusas metsatukas viibides, mis silmi, kõrvu ja nina paitab, paned maksimumpunktid, aga linnas suure ristmiku ääres tulevad punktid üsna nirud. Asja teeb huvitavaks see, et kõik hindamised üle maailma jäävad eri värvi punktidena maailmakaardile, mida iga Envirate’i kasutaja saab vaadata. Lisaks on võimalik igas hinnatud punktis foto teha, mis jääb rakenduses ainult konkreetsele kasutajale kättesaadavaks. See on lihtne ja nutikas äpp, mida võiks ka Eestis propageerida, et inimesed hakkaksid enda ümbrust rohkem tähele panema.
ENO koolide võrgustik ühendab koole, kes on võtnud nõuks puid istutada ja seda ka teistega jagada. See võrgustik muutub üha tihedamaks ja ühendab inimesi, kes tahavad muuta maailma rohelisemaks ja seega elamiseks paremaks paigaks.