24.-31. juuli 2022, Aivar Metsaveer
Minu õpiränne toimus 24.-31. juulil Hollandis, Amsterdamis. Teemaks oli Leaders as Learners ehk Juhid kui õppijad. Koolitus oli suunatud asutuste juhtidele ja seetõttu oligi peale minu kõik teised osalejad erinevate asutuste juhid. Koolitusel olid meid kokku 6 osalejat ja koolitaja. Koolitaja rääkis, et tavaliselt on sobilik grupi suurus 8-12 inimest. Aga meie ehk 6 osalejaga oli koolituspäevi veel parem teha, sest jõudsime rohkem teha erinevaid harjutusi ja tagasisidestada neid üksteisele. Peale Eesti oli esindatud Soome, Saksamaa, Itaalia, Küpros ja Ungari. Koolitaja ise oli pärit Poolast.
Esimese koolituspäeva alguses tegime tutvustusringi, aga enne seda tegime „jäämurdmise“ eesmärgil joonistusülesande. Igaüks käis A4 valge paberiga ühe juurest teise juurde ning teine inimene pidi joonistama paberile selle inimese mõne näo osa (silmad, nina, suu, juuksed, kõrvad).
Esimese koolituspäeva alguses tegime tutvustusringi, aga enne seda tegime „jäämurdmise“ eesmärgil joonistusülesande. Igaüks käis A4 valge paberiga ühe juurest teise juurde ning teine inimene pidi joonistama paberile selle inimese mõne näo osa (silmad, nina, suu, juuksed, kõrvad).
Kuigi koolituse pealkirja ja osalejate põhjal võib järeldada, et koolitus ongi mõeldud ainult asutuste juhtidele, siis tegelikult saab koolitusel esitatud teemasid tuua igasse olukorda, kus on vähemalt kaks osapoolt. Sest „kommunikatsioon pole informatsiooni vahetus“, vaid „kommunikatsioon on tava luua mõjusid oma publikule ja kogu maailmale“. See tähendab, et informatsiooni ei saa edastada, vaid selle asemel luuakse hoopis tähendus teise inimese peas. Ja see tekkiv tähendus võib iga inimese puhul olla täiesti erinev. Sest kõikidel on erinev kogemuste pagas ja seega erinevad filtrid, suhtumised-arusaamad ja meetodid tähenduse loomiseks. Väga oluline on info kontekst ja see, et emotsionaalsed faktorid võivad hägustada ratsionaalset mõtlemist. Samuti peab meeles pidama, et igasugused kommunikatsiooni kanalid on vastuvõtlikud häiretele.
Minu jaoks olid huvitavad mõtted „Start with Why“ (allolev video) ja „Jäämäe mudel“, millel on olemas mitmeid erinevaid tõlgendusversioone.
Kui varasemalt olen koolituste ajal läbiviidavatesse mängudesse suhtunud pigem neutraalselt, siis sel koolitusel sain aru, et isegi täiskasvanute puhul on oluline teha vahepeal mõni lihtne ja teinekord natukene naljakas mäng. See aitab puhata ajul koolitusel saadud informatsioonist ning viia vahepeal end teisele režiimile. Samuti paneb mäng rohkem liikuma ja see mõjub kogu organismile hästi. Arusaamisele jõudmiseks, et ka koolitustel on mängimine oluline, aitas võib-olla kaasa ka üks kevadine koolitus, nimeks Gutsy Go. Eriti olulised on mängud ka koolitustel, kus osalejad üksteist ei tunne ning ei julge suhelda.
Üks huvitavamaid teemasid minu jaoks oli ka coaching. Kuigi olin selle terminiga varasemalt tuttav, siis koolitusel sain sellest parema ülevaate. Tegime omavahel ka praktiliselt mõned coachingu harjutused, aluseks kasutasime OSCAR mudelit:
Ühel koolituse slaidil toodi välja suhe vigade riski ja meeskonna suuruse vahel. Selgus, et parimad meeskonnad on 3-5 liikmelised, kuna seal esinev vigade hulk on viidud minimaalseks. Kõige rohkem vigu teeb üks inimene ja alates 6-liikmelisest grupist hakkab vigade hulk taas tõusma.
Konfliktide vältimiseks soovitati Sina-keele asemel kasutada Mina-keelt (I-language). Sest Sina-keel (You-language) ei austa teist isikut ja soodustab konflikti teket.
Kokku oli meil viis koolituspäeva esmaspäevast reedeni kella 9.00 kuni 14.00, seejärel läksime koolitusgrupiga linna kuskile sööma. Ülejäänud päevast oli vaba ning võimalus tutvuda imelise Amsterdami linnaga. Kuna ma pole aastaid välismaale sattunud, siis võtsin iga vaba hetke enda jaoks maksimaalselt ja viibisin väljas võimalikult palju. Peale paari muuseumi külastamist pidasin olulisemaks tunnetada linna miljööd, inimesi ja elu-olu, mis seal valitses.
Minu jaoks oli väga positiivne, et inglise keel on seal põhimõtteliselt esimesel kohal. See pole tegelikult ka väga üllatav, sest tegemist on multikultuurse Euroopa keskse linnaga, kuhu on sattunud inimesed üle maailma. Samuti oli mul hea meel, et ka meie poolakast koolitajal oli väga hea inglise keel – temast oli lihtne aru saada ja ei pidanud enda kõrvu pingutama, et mis sõna ta just ütles. Seega olen väga tänulik, et koolitusreisiga sain praktiseerida ja arendada enda inglise keele oskust.
Tänu multikultuursele keskkonnale tundusid ka inimesed olevat palju avatumad kui näiteks Eestis. Täiesti võõrad inimesed naeratasid ja täiesti tavapärane oli, et lahkudes restoranist öeldes teenindajale „bye“, siis ka teised sealsed külastajad vastasid mulle samaga. See kõik muutis mind seal linnas olles ka avatumaks. Kui ühel õhtul läksin paari kursusekaaslasega turismipaadiga kanalisõidule ja meie kõrvale istusid üks mees ja kaks noorukit, siis peaaegu 30 sekundi pärast juba küsisin „So, where are you from?“. Selgus, et nemad on pärit Ecuadorist ja tulid Euroopasse reisima.
Laupäeval toimus koolituse programmi poolt iseseisev ekskursioon linna lähedal asuvasse endisesse tööstuslinnakusse ehk tuulikute muuseumisse Zaanse Schansi, kus lisaks tuulikutele sai tutvuda sealse käsitöö meetoditega ja tuntud Hollandi shokolaadi tootja Verkade ajalooga, näha nende 20. sajandi alguse küpsiste tegemise masinat ning maitsta nende toodangut.
Kõige elamusrohke terves Amsterdami linnas olid loomulikult jalgratturid. Neid jätkus peaaegu iga ristmiku juurde. Väga hoolikalt pidi jälgima, et ei jääks jalgratta ette ega alla. Autode ja trammidega oli palju lihtsam. Liikudes linnas palju ringi tekkis teinekord tunne, nagu oleks sattunud filmi „The Truman Show“ tegevuspaika – mõnikord võis tänav olla tühi ja vaikne ning keerates ümber nurga käis seal ootamatult selline sagimine, et tekkis küsimus, kus järsku kõik need inimesed välja ilmusid.
Nii minek sinna kui ka tagasi toimus ühe lennuga, otse Tallinnast Amsterdami ja tagasi. Eesti lennujaamas kulges kõik väga rahulikult, palju inimesi ja järjekordasid ei olnud. Amsterdami lennujaama jõudes tuli jalutada läbi hoone pikk tee, kuni jõudsin pagasileti äärde ja sealt edasi väljapääsu poole. Otsustasin lennujaamast metroo-rongiga sõita otse Amsterdam Centraali, et seal võtta lõunasöök ja siis koos kohvriga läbi linna kõndida hotelli suunas.
Tulles tagasi Eestisse hoiatas Schipholi lennujaam juba veebilehel ette, et tuleb varakult kohal olla, sest võivad olla pikemad järjekorrad töötajate vähesuse tõttu. Olles õigeaegselt kohal tuli ikkagi check-in leti ees oodata tund aega, mil saabusid lennujaama töötajad. Check-in läbitud tuli liikuda turvakontrolli ja seal oli umbes poole tunnine järjekord, kus mööda saali tuli lintide vahel edasi tagasi käia, et jõuda lõpuks turvakontrolli. Üks reisija seal isegi minestas.
Lõpetuseks koolituselt mõned mõtted, kuidas paremini luua usaldust inimeste vahel:
- Leia viis rääkida oma meeskonnaga hirmust ja usaldusest.
- Mõtle oma meeskonnaliikmetest kui inimestest, mitte töötajatest.
- Võta ühendust iga meeskonnaliikmega ja küsige, mida ja kuidas nad mõtlevad, tunnevad ja kuula, mida nad ütlevad.
- Veendu, et kõik räägiksid koosoleku ajal.
- Keskendu rohkem positiivsele tagasisidele. Kiida 3 korda rohkem kui kritiseeri.
- Märka oma töötajate võidukäiku ja kasuta vigu õppimisvõimalusena.
- Vaadake oma reeglid koos meeskonnana uuesti üle ja leidke neile uuesti kinnitus.
- Tunnista vigu ja muuda see õppimishetkeks.
- Anna tasakaalustatud tagasisidet – nii positiivset kui negatiivset. Otsusta, mida jagada avalikult/isiklikult.
- Kuula enne rääkimist. Aktiivne kuulamine.
- Märka ja toeta meeskonnaliikmeid, kes vaikselt kannatavad. Paku abi enne kui nad seda küsivad.
- Kasuta väliseid abistajaid, et anda usaldusega seotud küsimustes objektiivne vaade.
- Julgusta eksperimenteerimist ja toeta riski.
- Väljenda konfliktide ja lahkarvamuste väärtust.
- Taga põhivajaduste (füsioloogilised ja ohutusvajadused) olemasolu.