Täna külastasime Espoos asuvat Kaitaa kooli, mille ühes tiivas õpivad 7.-9. klassi õpilased ja teises tiivas gümnasistid - kokku õpib koolis 600 õpilase ringis. Kooli tutvustas meile direktor Ritva Mickelsson, kellel oli abiks pisike valge pikakarvaline koer - Kaitaa kooli koer. Nimelt uurib Ritva, millised on õppetöösse loomade kaasamise head küljed (animal assisted learning - AAL). Koeral on õigus igal pool koolimajas liikida (põhiliselt on ta küll Ritva seltsis, sest ta on tema koer) ja teinekord osaleb ta tundides - Ritva sõnul mõjub see õpilastele väga rahustavalt. Lisaks penile saavad õpilased vahel hobustega suhtlemas käia, et saadud oskused ja tähelepanekud ka inimestega suhtlemisse üle kanda.
Lisaks Ritvale saime suhelda õpetajatega ja õpilastega: külastasime õpilaste juhtimisel 6-liikmeliste rühmadena tunde. Kaitaa koolimaja, mis on arhitektuurselt omanäoline ja vaatamata oma selgele ja loogilisele struktuurile labürintlik ning sopiline, on ilus ja puhas, sest mõne aasta eest tehti majale kapitaalremont. Kooli territoorium on suurem kui Kuristiku gümnaasiumil, koolimaja paikneb väikses metsatukas, kus on väga head sportimisvõimalused ja kus on lihtsalt niisama mõnus olla.
Õpetajate kohta tuleks mainida, et pooled neist on naissoost (arvake ära, kes moodustavad teise poole) ning nad on suhtlemisaltid ja räägivad täitsa hästi rahvusvahelise suhtlemise keelt (kuigi pean tunnistama, et hispaanlaste ja portugallaste jaoks on minust saanud vajaduse korral soome keele tõlk).
Õpilaste kohta tuleks täheldada, et nad tunnevad ennast koolis oluliselt vabamalt kui keskmise Eesti kooli õpilased. Nimelt jõlguvad nad koolimajas ringi (või lösutavad kusagil), müts või kapuuts peas, mõnel üksikul isegi jope seljas - tõsi küll, suurem osa õpilastest on täiesti tavapäraselt riides. Kui on iseseisev töö tunnis, siis lubatakse õpilastel minna seda tegema ükskõik kuhu (st igaüks võib leida endale koolimajas sobiva koha). Nii Prantsusmaalt kui ka Venemaalt pärit õpilane tunnistasid justkui ühest suust, et Soomes on koolielu vabam: kõike võetakse rahulikumalt, stressi on vähem. Sama ütlesid mulle ka kaks Kaitaa koolis õppivat eesti poissi.
Ah jaa, klassiruumid on meie kooliga võrreldes üsna sarnaselt sisustatud - põhiline erinevus on selles, et Kaitaa koolis on igas klassiruumis laual hea dokumendikaamera. Nojah, tööõpetuse klass teeb meie tööõpetuse klassile silmad ette: seal saab isegi sepatööd teha ja keevitada. Arvuteid, mida õpilased kasutada saaksid, tavalistes klassiruumides ega koridorides silma ei hakanud.
Õpilaste kohta tuleks täheldada, et nad tunnevad ennast koolis oluliselt vabamalt kui keskmise Eesti kooli õpilased. Nimelt jõlguvad nad koolimajas ringi (või lösutavad kusagil), müts või kapuuts peas, mõnel üksikul isegi jope seljas - tõsi küll, suurem osa õpilastest on täiesti tavapäraselt riides. Kui on iseseisev töö tunnis, siis lubatakse õpilastel minna seda tegema ükskõik kuhu (st igaüks võib leida endale koolimajas sobiva koha). Nii Prantsusmaalt kui ka Venemaalt pärit õpilane tunnistasid justkui ühest suust, et Soomes on koolielu vabam: kõike võetakse rahulikumalt, stressi on vähem. Sama ütlesid mulle ka kaks Kaitaa koolis õppivat eesti poissi.
Ah jaa, klassiruumid on meie kooliga võrreldes üsna sarnaselt sisustatud - põhiline erinevus on selles, et Kaitaa koolis on igas klassiruumis laual hea dokumendikaamera. Nojah, tööõpetuse klass teeb meie tööõpetuse klassile silmad ette: seal saab isegi sepatööd teha ja keevitada. Arvuteid, mida õpilased kasutada saaksid, tavalistes klassiruumides ega koridorides silma ei hakanud.
Kõige suurem erinevus meie kooliga võrreldes on see, et Kaitaa koolis õpib väga paljudest rahvustest õpilasi - nende jaoks on avatud ettevalmistusklassid, kus õppetöö koosneb tundide ja päevade kaupa soome keele õppimisest - muud ei õpitagi. Kui võõrsilt tulnu soome keelega juba hakkama saab, hakkab ta õppima kõiki aineid soome keeles koos kõigi teiste õpilastega. Reedeti ei ole ettevalmistusklassides õppijad koolimajas, vaid käivad Soome elu ja vaatamisväärsustega tutvumas - jutt käib muidugi soome keeles. Soomes olles tundub paljukultuursus millegi täiesti iseenenesestmõistetavana.
Söökla ja söögi poolest ei jää me Soome koolile millegagi alla - ainuke erinevus on see, et õpilased saavad ise lisaks salatile ka põhiroa kulbiga taldrikule tõsta. Koolitoit on õpilastele Soomeski tasuta, külalised peavad koolisööklas portsu eest maksma 6 eurot.
Söökla ja söögi poolest ei jää me Soome koolile millegagi alla - ainuke erinevus on see, et õpilased saavad ise lisaks salatile ka põhiroa kulbiga taldrikule tõsta. Koolitoit on õpilastele Soomeski tasuta, külalised peavad koolisööklas portsu eest maksma 6 eurot.
Helsingi südalinna tagasi jõudes oli aega külastada raamatupoode, sealhulgas Otava kirjastuse poodi, kus on müügil ka kooliõpikud ja töövihikud. Soomes jõustus just sellest sügisest uus riiklik õppekava ja mul oli hea võimalus osta kolm õpikut, mis võtavad kokku gümnaasiumi soome keele ja kirjanduse, filosoofia ning usundiloo tundides õpitava. Uue soome keele ja kirjanduse õpikusarja pealkiri on "Särmä", eesti keeles "Serv" (äär, piir). Hea on lugeda ja kõrva taha panna, mida targad soomlased on vajalikuks pidanud tulevastele põlvkondadele maailma täitvast tohutust infomassist välja sõeluda.
Nii, ja kella seitsmeks jõudsin Q-Teatrisse, mis asub graniitkaljusse raiutud Templiväljaku kiriku taga ühe elumaja keldrikorrusel, saali mahub 150 inimese ringis. Teater on tegutsenud alates 1989. aastast ja Eesti teatritest võiks seda võrrelda ehk Von Krahli teatriga. Sain osa Antti Hietola kirjutatud ja lavale toodud teatrilavastusest "Kevyttä mielihyvää" ("Veidi meelehead"). Peaosas oli suurepärane Tommi Korpela. Seda teatrit soovitan igale teatrisõbrale.
Foto lavastusest on pärit lehelt: paljonmeluateatterista.blogspot.fi.
Priit
Foto lavastusest on pärit lehelt: paljonmeluateatterista.blogspot.fi.
Priit