Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, ütleb Eesti vanasõna. Kuna Kreekal on pikk ning tähelepänuvääriv minevik, külastasimegi kolmapäevasel õppepäeval hoopis siinse piirkonna ajaloolisi paiku. Sihtkohti oli kaks – Pylose ja Methoni kindlus, oleks rohkemgi, ent erakordne kuumus tegi lagedal, vanade kivirahmakate vahel olemise isegi veidi ohtlikuks.
Mõlemad kindlused on üle viiesaja aasta vanad, alles on küll peaasjalikult müürid ja mõned ruumid. Ent olulist rolli mängisid mõlemad kreeklaste Türgi vastases revolutsioonis. Olin päris üllatunud, et Kreeka antiiksest kultuurist, mida meie oma ajalookavas üsna põhjalikult käsitleme, ei ole meile praktiliselt midagi räägitud, ent Kreeka vabadussõjast oleme saanud üsna ulatusliku ülevaate.
Kreeka riik on meie omast vähem kui sada aastat vanem - nende Vabadussõda toimus aastatel 1821 – 1830. Ilma Ottomani impeeriumi ike alt vabanemiseta ei oleks vaba Kreeka riiki ning arusaadavalt tõstavad nad püünele vabadussõja olulisi momente ja paiku. Ometi oleme meie valinud teise tee, püüdes mitte nii väga minevikus tuhnida ning okupatsioonist ja nõukaajast üle olema ning edasi liikuma. Ning olemegi seda edukalt teinud - siinsete põgusate kontaktide puhul, tunduvad kreeklased palju enam minevikus elama.
Rännakud ajalooradadel ning ühised hetked kuumuse eest varju otsimisel, andsid hea võimaluse suhelda teiste osavõtjadega ning uurida rohkem nende riikide hardidussüsteemidest - millised on kitsaskohad, millised edulood ning milliseid ämbreid väike arenev riik kindlasti kolistama ei peaks. Teavas ei ole kusagil pilvitu, õpetajate järelkasv on pea igal pool suureks probleemiks ning mis seal salata, nii mõnedki suured, võimsad riigid on minevikus palju enam kinni kui pisike, uuendusmeelne Eesti.
Mõlemad kindlused on üle viiesaja aasta vanad, alles on küll peaasjalikult müürid ja mõned ruumid. Ent olulist rolli mängisid mõlemad kreeklaste Türgi vastases revolutsioonis. Olin päris üllatunud, et Kreeka antiiksest kultuurist, mida meie oma ajalookavas üsna põhjalikult käsitleme, ei ole meile praktiliselt midagi räägitud, ent Kreeka vabadussõjast oleme saanud üsna ulatusliku ülevaate.
Kreeka riik on meie omast vähem kui sada aastat vanem - nende Vabadussõda toimus aastatel 1821 – 1830. Ilma Ottomani impeeriumi ike alt vabanemiseta ei oleks vaba Kreeka riiki ning arusaadavalt tõstavad nad püünele vabadussõja olulisi momente ja paiku. Ometi oleme meie valinud teise tee, püüdes mitte nii väga minevikus tuhnida ning okupatsioonist ja nõukaajast üle olema ning edasi liikuma. Ning olemegi seda edukalt teinud - siinsete põgusate kontaktide puhul, tunduvad kreeklased palju enam minevikus elama.
Rännakud ajalooradadel ning ühised hetked kuumuse eest varju otsimisel, andsid hea võimaluse suhelda teiste osavõtjadega ning uurida rohkem nende riikide hardidussüsteemidest - millised on kitsaskohad, millised edulood ning milliseid ämbreid väike arenev riik kindlasti kolistama ei peaks. Teavas ei ole kusagil pilvitu, õpetajate järelkasv on pea igal pool suureks probleemiks ning mis seal salata, nii mõnedki suured, võimsad riigid on minevikus palju enam kinni kui pisike, uuendusmeelne Eesti.