Käisin õpetajate õpirändeprojektiga Islandil koolitusel „Smart Teachers Play More“.
Jäin kursusega väga rahule – saime palju praktilisi teadmisi ja tutvusime Islandiga. Nii kursuse kui ka Islandi kohta jagus kõigil kursuslastel sõnu vaid ülivõrdes. Kursuse juhendajad - Kristín Einarsdóttir Islandilt ja Sarah Jane Anthony Hispaaniast - olid professionaalsed, toetavad ja inspireerivad.
Kursuse juhendajad
Kristín Einarsdóttir on välja töötatud mängulise õpetamise meetodi „Mängi ja õpi“. Islandil on lasteaedu ja koole, mis töötavad selle meetodi järgi. leikuradlaera.is
Kristín Einarsdóttir on töötanud mitmes riigis ja koolis, ka Hispaanias õpetajana ja on praegu Islandil uue, nn mängulise õppimisega kooli Helgafellsskóli õpetaja.
Kristín Einarsdóttir rõhutas, et ka mängulise õppimise puhul seatakse alati esikohale tundide ja kursuste õppe-eesmärgid, mille põhjal luuakse mänguline keskkond. Õpitakse ja ühtlasi tegutsetakse samal ajal.
Samuti on selles koolis olulisel kohal projektõpe.
Sarah Jane Anthony Teine kursusejuhendaja Sarah Jane Anthony on inglise keele kooli Smartenglish Creative Language School asutaja Hispaanias, Alicantes. www.facebook.com/smartenglishschoolalicante
Sarah põhimõte on õpetada keelt läbi liikumise, mängu, laulu, rütmi. Ta kasutab nukke, mänguasju, rutiintegevusi, lugude jutustamist.
Kristin Einarsdottir ja Sarah Jane Anthony on ühendanud oma mõtted ja õpetamise võtted ning nii sündiski kursus „Smart Teachers Play More“, mida nad pakuvad Erasmus+ projekti kaudu ning nende kursused toimuvad nii Islandil Reykjavikis kui ka Hispaanias Alicantes. smartteachersplaymore.com/our-team/
Jäin kursusega väga rahule – saime palju praktilisi teadmisi ja tutvusime Islandiga. Nii kursuse kui ka Islandi kohta jagus kõigil kursuslastel sõnu vaid ülivõrdes. Kursuse juhendajad - Kristín Einarsdóttir Islandilt ja Sarah Jane Anthony Hispaaniast - olid professionaalsed, toetavad ja inspireerivad.
Kursuse juhendajad
Kristín Einarsdóttir on välja töötatud mängulise õpetamise meetodi „Mängi ja õpi“. Islandil on lasteaedu ja koole, mis töötavad selle meetodi järgi. leikuradlaera.is
Kristín Einarsdóttir on töötanud mitmes riigis ja koolis, ka Hispaanias õpetajana ja on praegu Islandil uue, nn mängulise õppimisega kooli Helgafellsskóli õpetaja.
Kristín Einarsdóttir rõhutas, et ka mängulise õppimise puhul seatakse alati esikohale tundide ja kursuste õppe-eesmärgid, mille põhjal luuakse mänguline keskkond. Õpitakse ja ühtlasi tegutsetakse samal ajal.
Samuti on selles koolis olulisel kohal projektõpe.
Sarah Jane Anthony Teine kursusejuhendaja Sarah Jane Anthony on inglise keele kooli Smartenglish Creative Language School asutaja Hispaanias, Alicantes. www.facebook.com/smartenglishschoolalicante
Sarah põhimõte on õpetada keelt läbi liikumise, mängu, laulu, rütmi. Ta kasutab nukke, mänguasju, rutiintegevusi, lugude jutustamist.
Kristin Einarsdottir ja Sarah Jane Anthony on ühendanud oma mõtted ja õpetamise võtted ning nii sündiski kursus „Smart Teachers Play More“, mida nad pakuvad Erasmus+ projekti kaudu ning nende kursused toimuvad nii Islandil Reykjavikis kui ka Hispaanias Alicantes. smartteachersplaymore.com/our-team/
Kursuslased
Kursusel oli osalejaid 14 Euroopa riigist (vt fotol lippe). Ühtlasi laienesid mu teadmised ka geograafiast. Selgus, et Euroopa Liitu kuulub saar Réunion Island – 800 km Madagaskarist ida pool India ookeanis asuv saar, mis kuulub Prantsusmaale. Sealt oli kursusele saabunud neli osalejat.
Kuna samaaegselt toimus kuus erinevat kursust, siis selgus tutvustaval loengul, et ühel teisel, projektiõppe kursusel osaleb ka kaks Pirita lasteaiaõpetajat.
Kursusel oli osalejaid 14 Euroopa riigist (vt fotol lippe). Ühtlasi laienesid mu teadmised ka geograafiast. Selgus, et Euroopa Liitu kuulub saar Réunion Island – 800 km Madagaskarist ida pool India ookeanis asuv saar, mis kuulub Prantsusmaale. Sealt oli kursusele saabunud neli osalejat.
Kuna samaaegselt toimus kuus erinevat kursust, siis selgus tutvustaval loengul, et ühel teisel, projektiõppe kursusel osaleb ka kaks Pirita lasteaiaõpetajat.
Mida me kursusel õppisime
Mõned juhendajate Sarah ja Kristini antud mõtted.
Juhendajatel on erinev võtete pagas, kuna Sarah on keeleõpetaja, Kristin algkooliõpetaja, kuid põhimõtetelt on need tegevused orgaaniliselt seotud (mänguline õppimine).
Algul tutvustati, mida tähendab „mänguline õppimine“ ja kuidas õppetöö nende koolides (vastavalt Islandil ja Hispaanias) toimub. Peamiselt on mänguline õpetamine suunatud vanusegrupile 2-10 eluaastat, saab aga kasutada igas vanuseastmes.
Päeva/tunni alustamise soovitusi: panna küünal põlema, muusikat kuulata. Tähelepanu harjutamiseks võib kasutada tiibeti kelli: tähelepanu hoidmine kella heli kuulamisel: „Kui sa heli enam ei kuule, tõsta käsi.“
Vaikne minut. Tähelepanu arendamiseks: õpilane kujutab ette, et tema ühes käes on roos ja teises käes küünal. Nuusutab roosi, „tunneb“ roosi lõhna; õpetaja juhendamise järgi „puhub“ küünlaleegi ära.
Valged tahvlid. Töös kasutavad juhendajad tihti väikseid valgeid tahvleid, mis olenevalt ülesandest on igal lapsel või grupi peale üks. Tahvleid saab korduvalt kasutada, ei raiska paberit, saab kiirelt kustutada, uuele mängule üle minna.
Näide: Õpetaja kirjutab suurele tahvlile neli küsimust, õpilane jagab oma valge tahvli neljaks osaks ja joonistab küsimusele vastava pildi; õpilased käivad ringi ja esitavad üksteisele samu küsimusi, joonistus on vastamisel abiks.
Rutiin-tegevused. Juhendajad soovitavad kasutada rutiin-tegevusi, rütmisalme, kooris ütlemist, plaksutamist. Kõik see toetab õpilasi. Näiteks fraasi õppimine rütmi plaksutamise taktis: „Ma lähen, ma lähen mängima“, „Ma lähen, ma lähen kõndima“, „Ma lähen, ma lähen…“. Õpilane lõpetavad fraasi oma sõnaga, lauset korratakse kooris. Õpilased lisavad ise sõnu, seega peavad aktiivselt kaasa mõtlema („mindful activity“). Plaksud käsi kokku lüües, põlvedele vm.
Kõnelevad kaardid. Toeks õppimisel soovitati kasutada „kõnelevaid kaarte“ („Talking boards“). Kõnelevaid kaarte saab kasutada grammatika õppimisel (näit have been, today-yesterday), uute sõnade, matemaatika õppimisel. Näide: matemaatikas kujundite õppimisel on „kõneleva kaardi“ ühel poolel geomeetrilised kujundid, teisel pool küsimused (Mitu nurka on kujundil? On sellel kujundil nurgad? jm). Tööd tehakse ringis istudes. Kaarte on soovitatav koos õpilastega valmistada, kasutada taaskasutatavat materjali (papitükke, karpide sisekülgi vm). Juhendajad ei soovita materjale lamineerida – see on loodust raiskav ning tihti ka kasutu ettevõtmine, kuna elu on näidanud, et olemasolevaid kaarte on vaja töö käigus muuta.
Juhendaja soovitas algul kõik tegevused hästi lihtsad ja laste jaoks tuttavad hoida.
Soovitati mõnikord teha tegevusi teistmoodi, näiteks kirjutada põrandal – õpilased saavad nii kogeda midagi uut. Mängus lasta kasutada nõrgemat kätt, tugevam käsi asetada selja taha. Või lasta käsi ristata teistpidi, mugavusasendile vastupidiselt. See võimaldab ajul teistmoodi töötada.
Mõned juhendajate Sarah ja Kristini antud mõtted.
Juhendajatel on erinev võtete pagas, kuna Sarah on keeleõpetaja, Kristin algkooliõpetaja, kuid põhimõtetelt on need tegevused orgaaniliselt seotud (mänguline õppimine).
Algul tutvustati, mida tähendab „mänguline õppimine“ ja kuidas õppetöö nende koolides (vastavalt Islandil ja Hispaanias) toimub. Peamiselt on mänguline õpetamine suunatud vanusegrupile 2-10 eluaastat, saab aga kasutada igas vanuseastmes.
Päeva/tunni alustamise soovitusi: panna küünal põlema, muusikat kuulata. Tähelepanu harjutamiseks võib kasutada tiibeti kelli: tähelepanu hoidmine kella heli kuulamisel: „Kui sa heli enam ei kuule, tõsta käsi.“
Vaikne minut. Tähelepanu arendamiseks: õpilane kujutab ette, et tema ühes käes on roos ja teises käes küünal. Nuusutab roosi, „tunneb“ roosi lõhna; õpetaja juhendamise järgi „puhub“ küünlaleegi ära.
Valged tahvlid. Töös kasutavad juhendajad tihti väikseid valgeid tahvleid, mis olenevalt ülesandest on igal lapsel või grupi peale üks. Tahvleid saab korduvalt kasutada, ei raiska paberit, saab kiirelt kustutada, uuele mängule üle minna.
Näide: Õpetaja kirjutab suurele tahvlile neli küsimust, õpilane jagab oma valge tahvli neljaks osaks ja joonistab küsimusele vastava pildi; õpilased käivad ringi ja esitavad üksteisele samu küsimusi, joonistus on vastamisel abiks.
Rutiin-tegevused. Juhendajad soovitavad kasutada rutiin-tegevusi, rütmisalme, kooris ütlemist, plaksutamist. Kõik see toetab õpilasi. Näiteks fraasi õppimine rütmi plaksutamise taktis: „Ma lähen, ma lähen mängima“, „Ma lähen, ma lähen kõndima“, „Ma lähen, ma lähen…“. Õpilane lõpetavad fraasi oma sõnaga, lauset korratakse kooris. Õpilased lisavad ise sõnu, seega peavad aktiivselt kaasa mõtlema („mindful activity“). Plaksud käsi kokku lüües, põlvedele vm.
Kõnelevad kaardid. Toeks õppimisel soovitati kasutada „kõnelevaid kaarte“ („Talking boards“). Kõnelevaid kaarte saab kasutada grammatika õppimisel (näit have been, today-yesterday), uute sõnade, matemaatika õppimisel. Näide: matemaatikas kujundite õppimisel on „kõneleva kaardi“ ühel poolel geomeetrilised kujundid, teisel pool küsimused (Mitu nurka on kujundil? On sellel kujundil nurgad? jm). Tööd tehakse ringis istudes. Kaarte on soovitatav koos õpilastega valmistada, kasutada taaskasutatavat materjali (papitükke, karpide sisekülgi vm). Juhendajad ei soovita materjale lamineerida – see on loodust raiskav ning tihti ka kasutu ettevõtmine, kuna elu on näidanud, et olemasolevaid kaarte on vaja töö käigus muuta.
Juhendaja soovitas algul kõik tegevused hästi lihtsad ja laste jaoks tuttavad hoida.
Soovitati mõnikord teha tegevusi teistmoodi, näiteks kirjutada põrandal – õpilased saavad nii kogeda midagi uut. Mängus lasta kasutada nõrgemat kätt, tugevam käsi asetada selja taha. Või lasta käsi ristata teistpidi, mugavusasendile vastupidiselt. See võimaldab ajul teistmoodi töötada.
Mõned mängud
Mängud on orgaaniliselt tunniga seotud. Mängulised tegevused toetavad tunni eesmärki. Kursusel pidime neid mänge ise mängima. Mõnes mängus osalesid kõik kursuslased, mõnes väiksem grupp osalejatest.
Hernekoti viskamine: etteantud küsimustele vastamine täislausetega. Kes eksib, langeb välja.
Täring. Numbrite õppimiseks täringu veeretamine: lapsed teevad niipalju kükke, kui täring näitab.
„Paber, kivi, käärid“ mängu sarnane: õpilased liiguvad ringi, leiavad paarilise. Mõlemad tõstavad mingi arvu sõrmi. 1) Paariline ütleb, mitu sõrme on teisel õpilasel püsti (matemaatika, keeleõpe). 2) Mõlema paarilise sõrmede kokku liitmine, iga vastuse järel toimub uue paarilise otsimine.
„Maomäng“ korrutamise õppimiseks. Osalejad on ringis. Üks õpilane liigub kellegi juurde, mõlemad näitavad mingi arvu sõrmi. Kiirem ütleb sõrmede korrutise vastuse. Ei kasutata arvu „0“ ja „1“. Kaotaja ütleb: „Palju õnne!“, võitja ütleb: „Oli tore sinuga mängida!“. Kaks osalejat võtavad maona rivvi ja liiguvad järgmise õpilase juurde. Kui rongis on üle kahe osaleja, siis tagumised lähevad oma teed (saavad uuteks mao peadeks).
Eesseisja seljale sõna kirjutamine. See omakorda kirjutab enda eesseisja seljale sama sõna ning viimane kirjutab antud sõna valgele tahvlile.
Kindluse lõhkumine. Mängu eel iga võistkond joonistab suurele valgele tahvlile oma kindluse (tahvel jagatud osadeks). Seejärel hakatakse küsimusi esitama õppetunni teemal. Näiteks: Mis on Islandi pealinn? Kui palju on 3 x 6? Õigesti vastanud võistkond võib valida, millise teise võistkonna kindlusest ta jupi ära kustutab. Millisel võistkonnal on mängu lõpus kindlusest kõige rohkem alles, see võistkond on võitnud (fotol).
Kogemuste vahetamine. Kursuslased tutvustasid üksteisele mänge, mida nad kasutavad oma tundides. Fotodel: ühes Tenerife koolis loodud arvutimängu tutvustus, sporditunni tutvustus.
Mängud on orgaaniliselt tunniga seotud. Mängulised tegevused toetavad tunni eesmärki. Kursusel pidime neid mänge ise mängima. Mõnes mängus osalesid kõik kursuslased, mõnes väiksem grupp osalejatest.
Hernekoti viskamine: etteantud küsimustele vastamine täislausetega. Kes eksib, langeb välja.
Täring. Numbrite õppimiseks täringu veeretamine: lapsed teevad niipalju kükke, kui täring näitab.
„Paber, kivi, käärid“ mängu sarnane: õpilased liiguvad ringi, leiavad paarilise. Mõlemad tõstavad mingi arvu sõrmi. 1) Paariline ütleb, mitu sõrme on teisel õpilasel püsti (matemaatika, keeleõpe). 2) Mõlema paarilise sõrmede kokku liitmine, iga vastuse järel toimub uue paarilise otsimine.
„Maomäng“ korrutamise õppimiseks. Osalejad on ringis. Üks õpilane liigub kellegi juurde, mõlemad näitavad mingi arvu sõrmi. Kiirem ütleb sõrmede korrutise vastuse. Ei kasutata arvu „0“ ja „1“. Kaotaja ütleb: „Palju õnne!“, võitja ütleb: „Oli tore sinuga mängida!“. Kaks osalejat võtavad maona rivvi ja liiguvad järgmise õpilase juurde. Kui rongis on üle kahe osaleja, siis tagumised lähevad oma teed (saavad uuteks mao peadeks).
Eesseisja seljale sõna kirjutamine. See omakorda kirjutab enda eesseisja seljale sama sõna ning viimane kirjutab antud sõna valgele tahvlile.
Kindluse lõhkumine. Mängu eel iga võistkond joonistab suurele valgele tahvlile oma kindluse (tahvel jagatud osadeks). Seejärel hakatakse küsimusi esitama õppetunni teemal. Näiteks: Mis on Islandi pealinn? Kui palju on 3 x 6? Õigesti vastanud võistkond võib valida, millise teise võistkonna kindlusest ta jupi ära kustutab. Millisel võistkonnal on mängu lõpus kindlusest kõige rohkem alles, see võistkond on võitnud (fotol).
Kogemuste vahetamine. Kursuslased tutvustasid üksteisele mänge, mida nad kasutavad oma tundides. Fotodel: ühes Tenerife koolis loodud arvutimängu tutvustus, sporditunni tutvustus.
Tegevusrajad
Selleks, et õppimine ühendada füüsilise liikumisega, kasutavad juhendajad oma töös väga palju tegevusradasid. Raja tähistamiseks kasutatakse värvilisi nööre, võimlemisrõngaid (lameda äärega), värvilisi plastist rajatähiseid. Rada mööda liigutakse raja alguses antud viisil (näiteks põlvetõstega, hüpetega vm). Peatuskohtades (tööjaamades) on õppeülesanne.
Soovitati alustada paari õpiülesande ja mõne liikumisega. Hiljem saab üles ehitada pikemad rajad, kui õpilased juba teavad, kuidas töö tegevusradadel käib.
Rada võib olla ringikujuline, kus iga osaline tegutseb individuaalselt. Aga rajad võib luua ka võistkondade jaoks nii, et igas jaamas toimub teatud aeg tegevus ühe ülesandega, siis liigub terve võistkond järgmisse jaama uut ülesannet sooritama. Kõigis jaamades on põhimõte, et ülesannete lahendamisele lisaks toimub ka füüsiline liikumine õpiülesande juurde (edasi-tagasi) selle tööjaama juhendis antud liikumisviisil.
Ringrada. Näide võõrkeele sõnade õppimise individuaalse tegevusega ringrajast: raja alguses on sedelid sõnadega. Õpilane võtab ühe sõnasedeli ja liigub esimese nööri (tee) algusse, kus valib maast ühe liikumisviisi-sedeli (sedelid on tagurpidi). Õpilane läbib teekonna nööril sellise liikumisviisiga, nagu sedelil öeldud oli (näiteks tagurpidi vm). Nöör viib järgmisse tööjaama, kus õpilane kirjutab oma sõna sõrmega kastis oleva riisi sisse. Ringrada mööda edasi liigub õpilane järgmist nööri pidi uude tööjaama. Seal saab õpilane uue ülesande: algselt kaasavõetud sõnasedel tuleb asetada õigele aluskaardile (näiteks sõna „kampsun“ asetada sedelile „riideesemed“; või sedelile „nimisõnad“ – oleneb, mis ülesanne selles tööjaamas antud on). Teekond jätkub mööda rajatähiseid hüpates vm liikumisviisiga valge tahvli juurde, kuhu õpilane peab oma sõna peast kirjutama. Sellist õpperada saab kasutada võõrkeele ja emakeele õppimisel. Õpilane läbib raja mitu korda. Tööülesanded nn tööjaamades võivad olla ka matemaatika, looduse vm kohta.
"Liigu keskele". Näide „Liigu keskele“ ringrajast. Ringi keskel on rõnga sees vahtplastist tähtede kuhi. Ringis ümber keskmise rõnga on võistkondade rõngad. Eelnevalt teatatud sammudega liiguvad osalejad ringi keskele ükshaaval tähti tooma (liikumisviis keskele ja tagasi võib erinev olla, näiteks jänesehüpped keskele ja väljaastetega tagasi). Teatud aja pärast kõlab märguanne ja võistkonnad lõpetavad tähtede toomise. Järgmine ülesanne on toodud tähti kasutades kirjutada võistkonna valgele tahvlile nii palju kolmetähelisi sõnu, kui jõuab (näit dog, day, run jne). Võidab võistkond, kellel on kõige rohkem sõnu. Sõnad loetakse ette.
Teine näide „Liigu keskele“ mängust. Keskel oleva rõnga seest tuuakse enda rõngasse numbreid. Iga numbri tooja kirjutab valgele tahvlile liitmistehte - eelnev arv ja enda toodud number. Milline võistkond jõuab numbreid liites kõige enne 50ni? Eelnevalt on kokku lepitud, milline on ülesande täitnud võistkonna märguanne, et nende ülesanne on täidetud (näit seisavad käed üleval, heidavad pikali vm).
Selleks, et õppimine ühendada füüsilise liikumisega, kasutavad juhendajad oma töös väga palju tegevusradasid. Raja tähistamiseks kasutatakse värvilisi nööre, võimlemisrõngaid (lameda äärega), värvilisi plastist rajatähiseid. Rada mööda liigutakse raja alguses antud viisil (näiteks põlvetõstega, hüpetega vm). Peatuskohtades (tööjaamades) on õppeülesanne.
Soovitati alustada paari õpiülesande ja mõne liikumisega. Hiljem saab üles ehitada pikemad rajad, kui õpilased juba teavad, kuidas töö tegevusradadel käib.
Rada võib olla ringikujuline, kus iga osaline tegutseb individuaalselt. Aga rajad võib luua ka võistkondade jaoks nii, et igas jaamas toimub teatud aeg tegevus ühe ülesandega, siis liigub terve võistkond järgmisse jaama uut ülesannet sooritama. Kõigis jaamades on põhimõte, et ülesannete lahendamisele lisaks toimub ka füüsiline liikumine õpiülesande juurde (edasi-tagasi) selle tööjaama juhendis antud liikumisviisil.
Ringrada. Näide võõrkeele sõnade õppimise individuaalse tegevusega ringrajast: raja alguses on sedelid sõnadega. Õpilane võtab ühe sõnasedeli ja liigub esimese nööri (tee) algusse, kus valib maast ühe liikumisviisi-sedeli (sedelid on tagurpidi). Õpilane läbib teekonna nööril sellise liikumisviisiga, nagu sedelil öeldud oli (näiteks tagurpidi vm). Nöör viib järgmisse tööjaama, kus õpilane kirjutab oma sõna sõrmega kastis oleva riisi sisse. Ringrada mööda edasi liigub õpilane järgmist nööri pidi uude tööjaama. Seal saab õpilane uue ülesande: algselt kaasavõetud sõnasedel tuleb asetada õigele aluskaardile (näiteks sõna „kampsun“ asetada sedelile „riideesemed“; või sedelile „nimisõnad“ – oleneb, mis ülesanne selles tööjaamas antud on). Teekond jätkub mööda rajatähiseid hüpates vm liikumisviisiga valge tahvli juurde, kuhu õpilane peab oma sõna peast kirjutama. Sellist õpperada saab kasutada võõrkeele ja emakeele õppimisel. Õpilane läbib raja mitu korda. Tööülesanded nn tööjaamades võivad olla ka matemaatika, looduse vm kohta.
"Liigu keskele". Näide „Liigu keskele“ ringrajast. Ringi keskel on rõnga sees vahtplastist tähtede kuhi. Ringis ümber keskmise rõnga on võistkondade rõngad. Eelnevalt teatatud sammudega liiguvad osalejad ringi keskele ükshaaval tähti tooma (liikumisviis keskele ja tagasi võib erinev olla, näiteks jänesehüpped keskele ja väljaastetega tagasi). Teatud aja pärast kõlab märguanne ja võistkonnad lõpetavad tähtede toomise. Järgmine ülesanne on toodud tähti kasutades kirjutada võistkonna valgele tahvlile nii palju kolmetähelisi sõnu, kui jõuab (näit dog, day, run jne). Võidab võistkond, kellel on kõige rohkem sõnu. Sõnad loetakse ette.
Teine näide „Liigu keskele“ mängust. Keskel oleva rõnga seest tuuakse enda rõngasse numbreid. Iga numbri tooja kirjutab valgele tahvlile liitmistehte - eelnev arv ja enda toodud number. Milline võistkond jõuab numbreid liites kõige enne 50ni? Eelnevalt on kokku lepitud, milline on ülesande täitnud võistkonna märguanne, et nende ülesanne on täidetud (näit seisavad käed üleval, heidavad pikali vm).
Lugude jutustamine keeleõppimisel
Juhendaja Sarah Jane Anthony toetub oma töös kindlale lihtsale lasteraamatule. Läbi selle loo ja tegelaste õpitakse keelt (Stories to engage language learning).
Võlukotist võetud tegelaste tutvustamine. Tegelased on kotis peidus. Rütmi lüües esitletakse tegelasi: „What´s in the bag, what´s in the bag - what´s in the, what´s in the - what´s in the bag“. Tegelased ilmuvad ükshaaval kotist.
Jutukott. Lapsed toovad jutukotti ruumist leitud asju. Esemetele võib anda teisi tähendusi: näiteks kustukummist saab hiir vms. Korratakse rutiinlauset rütmi lüües, näiteks „Pane hiir kotti“ vm. Laps võib eseme kohta loo rääkida.
Kui tegelased on tutvustatud, siis õpetaja jutustab jutukoti tegelastest loo. Loos olevaid lauseid korratakse tegelaste/nukkude abiga.
Väiksemate õpilastega on tähtis liigutusi kaasa teha (sensoorne mälu).
Vanemate õpilastega: iga õpilane ütleb loos ühe lause, mis lugu edasi viib.
Lastel on suurem kindlustunne, kui on alati ühesugune rütm, ainult sõnad muutuvad; algul öeldakse sõnu, siis samade sõnadega lihtsaid lauseid rütmis.
Nukkude kasutamine – nukk räägib, mitte õpilane. Aknaraam - kasutada võib aknaraami (papist), mille saab enda näo ette panna – siis on tähelepanu raamil ja lapsel on julgem esineda. Esemed annavad turvatunde.
Story Bingo. Suurele valgele tahvlile on õpetaja joonistanud pildid (12 pilti, lihtsate sümbolite või mõne joonega) ikka samast raamatust (loost). Piltidel olevad sõnad/tegelased vaadatakse koos läbi, näidatakse liigutustega. Iga õpilane valib nendest piltidest 6, jaotab oma valge tahvli 6 osaks ja joonistab pildid tahvlile. Nüüd loeb õpetaja loo ette. Kui õpilane kuuleb sõna, mille kohta tal on pilt enda tahvlil, tõuseb ta püsti, teeb ringi kohapeal ja istub, tõmbab risti vastavale pildile enda tahvlil. Õpilane, kes on maha tõmmanud kõik 6 pilti, hüüab „BINGO“. Võitja saab auhinna. Ka meie mängisime Bingot. Juhendajal oli auhinnaks eriline tegelane, kes oli tal taskus. Ta hoidis seda peos, me ei näinud, mis see on. Juhendaja andis selle võitjale ja palus, et ta paneks selle enda taskusse ja kellelegi ei näitaks, sest see tegelane on väga arg. Juhendaja palus ta endaga koju kaasa võtta ja tema eest hoolitseda. 😊
Nelja sõna lugu (4 things chant). Juhendaja kasutab lugude kaudu keele õpetamisel nelja sõna võtet. Tahvlile on kirjutatud neli võtmesõna, ülejäänud lugu on piltidena. Algul korratakse sõnu. Edasi öeldakse need sõnad lauses. Kasutatakse rütmis lausumist, laulu, liigutusi, piltidele osutamist. Nelja lause abil räägitakse lugu.
Juhendaja Sarah Jane Anthony toetub oma töös kindlale lihtsale lasteraamatule. Läbi selle loo ja tegelaste õpitakse keelt (Stories to engage language learning).
Võlukotist võetud tegelaste tutvustamine. Tegelased on kotis peidus. Rütmi lüües esitletakse tegelasi: „What´s in the bag, what´s in the bag - what´s in the, what´s in the - what´s in the bag“. Tegelased ilmuvad ükshaaval kotist.
Jutukott. Lapsed toovad jutukotti ruumist leitud asju. Esemetele võib anda teisi tähendusi: näiteks kustukummist saab hiir vms. Korratakse rutiinlauset rütmi lüües, näiteks „Pane hiir kotti“ vm. Laps võib eseme kohta loo rääkida.
Kui tegelased on tutvustatud, siis õpetaja jutustab jutukoti tegelastest loo. Loos olevaid lauseid korratakse tegelaste/nukkude abiga.
Väiksemate õpilastega on tähtis liigutusi kaasa teha (sensoorne mälu).
Vanemate õpilastega: iga õpilane ütleb loos ühe lause, mis lugu edasi viib.
Lastel on suurem kindlustunne, kui on alati ühesugune rütm, ainult sõnad muutuvad; algul öeldakse sõnu, siis samade sõnadega lihtsaid lauseid rütmis.
Nukkude kasutamine – nukk räägib, mitte õpilane. Aknaraam - kasutada võib aknaraami (papist), mille saab enda näo ette panna – siis on tähelepanu raamil ja lapsel on julgem esineda. Esemed annavad turvatunde.
Story Bingo. Suurele valgele tahvlile on õpetaja joonistanud pildid (12 pilti, lihtsate sümbolite või mõne joonega) ikka samast raamatust (loost). Piltidel olevad sõnad/tegelased vaadatakse koos läbi, näidatakse liigutustega. Iga õpilane valib nendest piltidest 6, jaotab oma valge tahvli 6 osaks ja joonistab pildid tahvlile. Nüüd loeb õpetaja loo ette. Kui õpilane kuuleb sõna, mille kohta tal on pilt enda tahvlil, tõuseb ta püsti, teeb ringi kohapeal ja istub, tõmbab risti vastavale pildile enda tahvlil. Õpilane, kes on maha tõmmanud kõik 6 pilti, hüüab „BINGO“. Võitja saab auhinna. Ka meie mängisime Bingot. Juhendajal oli auhinnaks eriline tegelane, kes oli tal taskus. Ta hoidis seda peos, me ei näinud, mis see on. Juhendaja andis selle võitjale ja palus, et ta paneks selle enda taskusse ja kellelegi ei näitaks, sest see tegelane on väga arg. Juhendaja palus ta endaga koju kaasa võtta ja tema eest hoolitseda. 😊
Nelja sõna lugu (4 things chant). Juhendaja kasutab lugude kaudu keele õpetamisel nelja sõna võtet. Tahvlile on kirjutatud neli võtmesõna, ülejäänud lugu on piltidena. Algul korratakse sõnu. Edasi öeldakse need sõnad lauses. Kasutatakse rütmis lausumist, laulu, liigutusi, piltidele osutamist. Nelja lause abil räägitakse lugu.
Ringkäigud. Islandi loodus
Kuna Island on väga eriline ja kauge maa, kuhu kursuslased tulevad võibolla vaid ühe korra, siis korraldajad planeerisid kursuse sisse ka Islandi nn Kuldse ringi reisi, Sinise Laguuni külastuse ja ühe õhtuse linnaekskursiooni. Soovijatel oli võimalus minna virmalisi vaatama.
Peale loenguid püüdsin võimalikult palju Reykjavikis kõndida. Reykjavik asub mägisel maastikul. Kesklinnas on põnevad sopid ja kitsad läbipääsud hoovides olevate majade juurde. Reykjavikis on tunda kerget hipsterlikku hõngu. Palju on erksavärvilisi maju. Meie giid ütles, et veel viis aastat tagasi olid kõik majad linnas hallid olnud.
Pühapäeva hommikul linnaga tutvuma minnes sattusin kell 10 Reykjavíki roomakatoliku kiriku juurde (Cathedral of Christ the King, islandi keeles: Landakotskirkja). Teenistus oli just lõppenud, kirik oli inimesi täis. Tund hiljem sattusin juhuslikult ühe moodsama arhitektuuriga kiriku, Seltjarnarneskirkja juurde, kus teenistus tundus algavat, sest kirikukell helises ja igas vanuses inimesi tõttas kiriku poole.
Meie Reykjaviki giid ütles, et Islandil on väga palju kirikuid ja erinevaid uskumusi, aga islandlased ei ole eriti usklikud.
Islandi suurim luterlik kirik Hallgrímuri kirik ehk Hallgrímskirkja keset linna paistab kaugele. Kirik üllatas sellega, et sisseastujale vaatasid pinkides istujate näod vastu. Sellist pinkide asetust ma ei ole varem üheski kirikus näinud.
Kuna saabusin Islandile päev varem, siis ostsin ekskursiooni Snæfellsnesi poolsaarele Lääne-Islandis. Reykjavikis on mugav ekskursioonile minna, sest kõik ekskursandid võetakse bussi peale oma hotelli eest.
Snæfellsnesi poolsaarel on Snæfellsjökull - 700.000 aastat vana liustik. Selle juurde me ei läinud. Tegime ringi ümber poolsaare.
Tee poolsaarele oli põnev, läbisime tunneli, ületasime silla. Mägesid ja merd imetlesin kogu tee. Rannas olid siledaks poleeritud mustad kivid, võimsad lained, taamal kõrge pankrannik, mitmesuguse kujuga kaljud meres, joad. Lõpuks harjub ka sellega, et maastik on lage, puudeta.
Ilm oli väga muutlik. Algul külm ja tugev tuul, rannas jalutades tervitas päike, järgmises peatuses vihm ja raevukas tuul halli taevaga.
Sõitu Snæfellsnesi poolsaarele soovitan soojalt.
Kuldne ring. Kursuse keskel tegime sõidu Kuldsel ringil. Külastasime suurimat geotermilist jaama, kus meil oli giidiga ekskursioon ja vaatasime väljapanekuid (The Geothermal Energy Exhibition at Hellisheiðarvirkjun). Jaam varustab Reykjaviki ümbrust sooja vee ja veeküttega.
Käisime võimsa Gulfossi joa juures. Gulfossi juga on 32 meetrit kõrge ja 20 meetrit lai. Vaatasime Stokkuri geisrit, mis iga 4-5 minuti järel purskab. Külastasime Þingvelliri – see on koht, kus 930. aastal kogunes maailma esimene parlament Alþing. Selle üle on islandlased väga uhked. Samas kohas on ka Põhja-Ameerika ja Euraasia tektooniliste laamade lahknemiskoht.
Sama päeva õhtul külastasime ka kooli.
Kursuse viimasel päeval sõitsime Islandi Lõunarannikule mööda vulkaanilist maastikku. See oli udune ja vihmane päev. Mikrobussijuht (naine) ja ühtlasi giid tutvustas end ja ütles kohe, et ta on rumeenlane. Islandil elab palju erinevast rahvusest inimesi. Poolakaid olevat juba ca 10.000. Teel juhendas bussijuht meid vaatama Thríhnúkagíguri vulkaani paremal ja Eyjafjallajökulli kraatrit vasakul. Udus me midagi ei näinud, aga bussijuht kinnitas, et need on seal.
Käisime eriliste mustade seintega kaljude ja musta liivaga rannas. Meid hoiatati ookeanile lähedale minemast, sest kord olevat laine ühe turisti endaga kaasa viinud. Järgmine peatuspaik oli veel rohkema musta liivaga rannal, kus oli järjekordne vaade ookeanile ning mägedele. Tuul oli nii tugev, et rajal püsimiseks pidi veidi võitlema. Kõigi suuremate vaatamisväärsuste juurde on ehitatud turistide jaoks peatuspaigad suveniiride ja kohvikuga.
Peatusime veel järjestikuste koskede Gljúfrafoss (Gljúfrabúi) ja Seljalandsfoss juures.
Teel lõunarannikule nägime kraavis mitut autot ning tagasiteel üht ekskursantidega bussi. Õnneks olid need kõik laugetel nõlvadel väljasõidud. Nähtu ei takistanud meie bussijuhil uljalt jalga gaasipedaalil hoidmast.
Islandlased ei tegevat plaane ette. Nad lihtsalt hommikul vaatavad, mis ilm on ja selle järgi otsustavad, mida ette võtavad. Maanteel, mida mööda sõitsime (Suðurlandsveguril) pidavat igal aastal olema mitmel päeval läbisõit keelatud lume ja halbade teeolude tõttu. Seega elatakse ilmaolude taktis.
Kuna Island on väga eriline ja kauge maa, kuhu kursuslased tulevad võibolla vaid ühe korra, siis korraldajad planeerisid kursuse sisse ka Islandi nn Kuldse ringi reisi, Sinise Laguuni külastuse ja ühe õhtuse linnaekskursiooni. Soovijatel oli võimalus minna virmalisi vaatama.
Peale loenguid püüdsin võimalikult palju Reykjavikis kõndida. Reykjavik asub mägisel maastikul. Kesklinnas on põnevad sopid ja kitsad läbipääsud hoovides olevate majade juurde. Reykjavikis on tunda kerget hipsterlikku hõngu. Palju on erksavärvilisi maju. Meie giid ütles, et veel viis aastat tagasi olid kõik majad linnas hallid olnud.
Pühapäeva hommikul linnaga tutvuma minnes sattusin kell 10 Reykjavíki roomakatoliku kiriku juurde (Cathedral of Christ the King, islandi keeles: Landakotskirkja). Teenistus oli just lõppenud, kirik oli inimesi täis. Tund hiljem sattusin juhuslikult ühe moodsama arhitektuuriga kiriku, Seltjarnarneskirkja juurde, kus teenistus tundus algavat, sest kirikukell helises ja igas vanuses inimesi tõttas kiriku poole.
Meie Reykjaviki giid ütles, et Islandil on väga palju kirikuid ja erinevaid uskumusi, aga islandlased ei ole eriti usklikud.
Islandi suurim luterlik kirik Hallgrímuri kirik ehk Hallgrímskirkja keset linna paistab kaugele. Kirik üllatas sellega, et sisseastujale vaatasid pinkides istujate näod vastu. Sellist pinkide asetust ma ei ole varem üheski kirikus näinud.
Kuna saabusin Islandile päev varem, siis ostsin ekskursiooni Snæfellsnesi poolsaarele Lääne-Islandis. Reykjavikis on mugav ekskursioonile minna, sest kõik ekskursandid võetakse bussi peale oma hotelli eest.
Snæfellsnesi poolsaarel on Snæfellsjökull - 700.000 aastat vana liustik. Selle juurde me ei läinud. Tegime ringi ümber poolsaare.
Tee poolsaarele oli põnev, läbisime tunneli, ületasime silla. Mägesid ja merd imetlesin kogu tee. Rannas olid siledaks poleeritud mustad kivid, võimsad lained, taamal kõrge pankrannik, mitmesuguse kujuga kaljud meres, joad. Lõpuks harjub ka sellega, et maastik on lage, puudeta.
Ilm oli väga muutlik. Algul külm ja tugev tuul, rannas jalutades tervitas päike, järgmises peatuses vihm ja raevukas tuul halli taevaga.
Sõitu Snæfellsnesi poolsaarele soovitan soojalt.
Kuldne ring. Kursuse keskel tegime sõidu Kuldsel ringil. Külastasime suurimat geotermilist jaama, kus meil oli giidiga ekskursioon ja vaatasime väljapanekuid (The Geothermal Energy Exhibition at Hellisheiðarvirkjun). Jaam varustab Reykjaviki ümbrust sooja vee ja veeküttega.
Käisime võimsa Gulfossi joa juures. Gulfossi juga on 32 meetrit kõrge ja 20 meetrit lai. Vaatasime Stokkuri geisrit, mis iga 4-5 minuti järel purskab. Külastasime Þingvelliri – see on koht, kus 930. aastal kogunes maailma esimene parlament Alþing. Selle üle on islandlased väga uhked. Samas kohas on ka Põhja-Ameerika ja Euraasia tektooniliste laamade lahknemiskoht.
Sama päeva õhtul külastasime ka kooli.
Kursuse viimasel päeval sõitsime Islandi Lõunarannikule mööda vulkaanilist maastikku. See oli udune ja vihmane päev. Mikrobussijuht (naine) ja ühtlasi giid tutvustas end ja ütles kohe, et ta on rumeenlane. Islandil elab palju erinevast rahvusest inimesi. Poolakaid olevat juba ca 10.000. Teel juhendas bussijuht meid vaatama Thríhnúkagíguri vulkaani paremal ja Eyjafjallajökulli kraatrit vasakul. Udus me midagi ei näinud, aga bussijuht kinnitas, et need on seal.
Käisime eriliste mustade seintega kaljude ja musta liivaga rannas. Meid hoiatati ookeanile lähedale minemast, sest kord olevat laine ühe turisti endaga kaasa viinud. Järgmine peatuspaik oli veel rohkema musta liivaga rannal, kus oli järjekordne vaade ookeanile ning mägedele. Tuul oli nii tugev, et rajal püsimiseks pidi veidi võitlema. Kõigi suuremate vaatamisväärsuste juurde on ehitatud turistide jaoks peatuspaigad suveniiride ja kohvikuga.
Peatusime veel järjestikuste koskede Gljúfrafoss (Gljúfrabúi) ja Seljalandsfoss juures.
Teel lõunarannikule nägime kraavis mitut autot ning tagasiteel üht ekskursantidega bussi. Õnneks olid need kõik laugetel nõlvadel väljasõidud. Nähtu ei takistanud meie bussijuhil uljalt jalga gaasipedaalil hoidmast.
Islandlased ei tegevat plaane ette. Nad lihtsalt hommikul vaatavad, mis ilm on ja selle järgi otsustavad, mida ette võtavad. Maanteel, mida mööda sõitsime (Suðurlandsveguril) pidavat igal aastal olema mitmel päeval läbisõit keelatud lume ja halbade teeolude tõttu. Seega elatakse ilmaolude taktis.
Kooli külastamine
Helgafellsskóli. Kool asub Mosfellsbæri linnas mitte kaugel Reykjavikist. Koolis on 1.-8. klassid ning lasteaed. Maja on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud selle kooli jaoks. Siin on avarad ruumid, kus töötab kaks paralleelrühma/klassi koos. Suurte ruumide kõrval on väiksemad ruumid ja sopid erinevate tegevuste või eraldumise jaoks. Kõik ruumid on ühendatud, uksed lahti. Seinad on betoonist, palju on klaasist vaheseinu. Algklassides töötab alati kaks õpetajat oma klassidega koos, teevad ühised plaanid. Osa tegevusi on koos, osa eraldi klassiga või väiksemates gruppides. Klasside juures on õpetajate abilised. Vajadusel töötatakse mõne õpilasega eraldi. Ruumi on palju, et ringi liikuda. Koolis viibitakse palju õues. Ühes garderoobinurgas rippusid töötajate õuekombinesoonid-töörõivad.
Helgafellsskóli. Kool asub Mosfellsbæri linnas mitte kaugel Reykjavikist. Koolis on 1.-8. klassid ning lasteaed. Maja on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud selle kooli jaoks. Siin on avarad ruumid, kus töötab kaks paralleelrühma/klassi koos. Suurte ruumide kõrval on väiksemad ruumid ja sopid erinevate tegevuste või eraldumise jaoks. Kõik ruumid on ühendatud, uksed lahti. Seinad on betoonist, palju on klaasist vaheseinu. Algklassides töötab alati kaks õpetajat oma klassidega koos, teevad ühised plaanid. Osa tegevusi on koos, osa eraldi klassiga või väiksemates gruppides. Klasside juures on õpetajate abilised. Vajadusel töötatakse mõne õpilasega eraldi. Ruumi on palju, et ringi liikuda. Koolis viibitakse palju õues. Ühes garderoobinurgas rippusid töötajate õuekombinesoonid-töörõivad.
Islandi keel
Islandi keele kirjapilt ja hääldus on põnevad. Paistab, et islandlased on harjunud, et võõramaalased hääldusega hakkama ei saa. Nad on selles osas kannatlikud ja heatahtlikud. Þþ-, Ææ- ja Ðð-tähega märgitavaid häälikuid hääldavad nad ise mängleva kergusega. Õppisime, kuidas öelda "tere päevast" góðan daginn. Harjutasime läbi inglise keele: go + down + dying.
Islandi keele kirjapilt ja hääldus on põnevad. Paistab, et islandlased on harjunud, et võõramaalased hääldusega hakkama ei saa. Nad on selles osas kannatlikud ja heatahtlikud. Þþ-, Ææ- ja Ðð-tähega märgitavaid häälikuid hääldavad nad ise mängleva kergusega. Õppisime, kuidas öelda "tere päevast" góðan daginn. Harjutasime läbi inglise keele: go + down + dying.
Ilm
Me Eestis räägime, et meie ilm muutub kiiresti. Islandlased räägivad oma ilma kohta sedasama. Selle märtsikuu nädala jooksul Islandil nägime igasugust ilma. Meil vist ka vedas, et iga päev ei sadanud.
Saabudes Islandile oli ilm meie Eesti kevadet: lumi tasapisi juba kaob, on näha paljast maad. Kaks ööd hiljem hakkas aga lund sadama. Eriti lõunaeurooplased rõõmustasid päikesepaistelise ja laia lumega ilma üle. Lund pildistati ja poseeriti lume taustal. Vahepeal sadas rahet.
Järgmine päev oli lumetuisune ilm. Tuul Islandil ei ole aga lihtsalt tuul, vaid TUUL, puhub paralleelselt maaga. Vahepeal pidi võitlema, et tuul teelt kõrvale ei suruks. Järgneval päeval aga sadas lihtsalt lausvihma. Vihma kallas, torm möllas. Minul vedas, et hotell oli sellises ilmakaares, et sain koolitusele taganttuulega „lennata“ ja vihm trummeldas selga, mitte näkku. Kursuseruumis oli huvitav küttesüsteem, kus seina ääres põrandal läbi restide tuli sooja õhku, seal kuivatasime oma riideid.
Järgmised paar päeva pidi kahlama lumeseguses vees. Nägime laia valikut Islandi ilmast!
Lõpuks video Islandil oldud ajast, autor kursuslane Hispaaniast Esther González.
www.youtube.com/watch?v=1ZBVELy85VY
Kokkuvõttes jäin rahule kursuse, juhendajate, armsa öömaja, Islandi ringreisidega. Mulle väga meeldis Islandi loodus, see on väga teistsugune: laavapinnaseline, suursugune, võimas.
Me Eestis räägime, et meie ilm muutub kiiresti. Islandlased räägivad oma ilma kohta sedasama. Selle märtsikuu nädala jooksul Islandil nägime igasugust ilma. Meil vist ka vedas, et iga päev ei sadanud.
Saabudes Islandile oli ilm meie Eesti kevadet: lumi tasapisi juba kaob, on näha paljast maad. Kaks ööd hiljem hakkas aga lund sadama. Eriti lõunaeurooplased rõõmustasid päikesepaistelise ja laia lumega ilma üle. Lund pildistati ja poseeriti lume taustal. Vahepeal sadas rahet.
Järgmine päev oli lumetuisune ilm. Tuul Islandil ei ole aga lihtsalt tuul, vaid TUUL, puhub paralleelselt maaga. Vahepeal pidi võitlema, et tuul teelt kõrvale ei suruks. Järgneval päeval aga sadas lihtsalt lausvihma. Vihma kallas, torm möllas. Minul vedas, et hotell oli sellises ilmakaares, et sain koolitusele taganttuulega „lennata“ ja vihm trummeldas selga, mitte näkku. Kursuseruumis oli huvitav küttesüsteem, kus seina ääres põrandal läbi restide tuli sooja õhku, seal kuivatasime oma riideid.
Järgmised paar päeva pidi kahlama lumeseguses vees. Nägime laia valikut Islandi ilmast!
Lõpuks video Islandil oldud ajast, autor kursuslane Hispaaniast Esther González.
www.youtube.com/watch?v=1ZBVELy85VY
Kokkuvõttes jäin rahule kursuse, juhendajate, armsa öömaja, Islandi ringreisidega. Mulle väga meeldis Islandi loodus, see on väga teistsugune: laavapinnaseline, suursugune, võimas.