Valkeakoski (20 000 elanikuga järvede, metsade ja kaljude vahele peitunud linnake Helsingist sadakond kilomeetrit põhja pool) serval asuv Tietotie (Teadmiste Tee) gümnaasium tegutseb uhiuues (mõne aasta eest valminud) põneva arhitektuuriga hoones. Koolis õpib 350 õpilast ja veidi alla 30 õpetaja. Aga alustame matemaatikatunnist, milles saime osaleda: õpetaja kirjutas ülesande lahendust oma laua peal olevale paberile ja näitas seda dokumendikaamera ja projektori abil seinale. 11. klassi õpilastel (ruumis viibis ligi 30 õpilast) olid laual õpikud ja vihikud - nad lahendasid ülesandeid pastaka abil paberil. Kõik lahendasid sama ülesannet. Kui küsisin ühelt tüdrukult, kas nad matemaatikatunnis arvutit ka kasutavad, siis ütles ta, et väga harva.
Minul oli välise vaatlejana raske aru saada, mis toimus nende õpilaste hinges ja vaimus: mõned õpilased olid uimasemad, mõned ärksamad, üldiselt olid kõik soomlaslikult ujedad ega kippunud eriti sõna võtma, ühel tüdrukul ei olnud ühtegi asja laual ... Ilmselt jõudis mõnele kiiremini kohale, teisele aeglasemalt, aga erilist stressi (ei negatiivset ega positiivset) see kelleski parasjagu ei tekitanud ... Tahan veel lisada, et selles koolis õpib rühm õpilasi matemaatikat süvendatult - matemaatikale pööratakse selles koolis erilist tähelepanu.
Nii käis õppimine ähel tavalisel koolipäeval ühes konkreetses tunnis ühes maailma kõige parema haridussüsteemiga maal. Lisan pildi, et sõnade abil kirjeldatud olukorda veelgi paremini ette kujutada.
Tuleme tagasi koolimaja arhitektuuri juurde. Koolimajja astudes satub iga siseneja suurde aatriumisse, mida kutsutakse foorumiks. See on suur, kõrge, avar, valgusküllane ... Foorumi ühes küljes asub hea valgus- ja helitehnikaga varustatud lava, mida on iga hetk võimalik kasutada (seda hiiglaslikku ruumi renditakse koolivälisel ajal ka teistele soovijatele, kord olevat seal isegi pulmi peetud). Valgus- ja helitehnikat haldavad õpilased ise (küllap on neil ka juhendaja). Ruumi keskel on lauad ja toolid, foorumi kolmel küljel on klaasidega ääristatud koridorid (rõdud), mida mööda liikudes jõuab klassiruumide juurde. Avatud koridorides (rõdudel) on palju erinevaid võimalusi istumiseks, õppimiseks, koostöö tegemiseks, pikutamiseks.
Kui astusin soome keele tundi, siis oli klassiruum täiesti tühi, ainult õpetaja istus üksi oma laua taga ja töötas pingsalt arvutiga. Minu küsimuse peale, kus siis õpilased on, vastas õpetaja, et kusagil koolimajas laiali, rühmades mingeid soome keelega seotud tööülesandeid tegemas. Ülesanded pani õpetaja üles veebikeskkonda, õpilased kasutavad nii õpikut kui ka töövihikut (tõsi kõll, õpik oli paberist, töövihik oli virtuaalne). Soomes peab igal gümnasistil sülearvuti olema (sel kevadel tegid abituriendid kolm riigieksamit, millel on vähem sooritajaid, arvuti abil - mõne aasta pärast kolivad ka soome keele ja matemaatika eksam arvtisse). Õpetaja arvas, et see on hea, et õpilasi klassis pole, sest nii on rahulikum ja mugavam tööd teha ning rühmad ei sega üksteist. Tunni aja pärast pidid nad siiski klassiruumi tulema ja oma õppimise tulemusi tutvustama.
Tietotie kool katsetab sel õppeaastal 10. klassis esimesel perioodil lõimitud õpet, st esimesel kaheksal nädalal ei käi 10. klassi õpilastel koolitöö tunniplaani järgi (nad peavad spordiga tegelema ja matemaatikatundides käima). Lõimingu teemaks on sel aastal "Inimese heaolu ja tervis", lõimitud aineteks on soome keel, inglise keel, ajalugu, psühholoogia ja inimeseõpetus. Töö toimub põhiliselt 5-liikmelistes rühmades, igal nädalal toimuvad töötoad, kus kõik grupid kokku saavad ning neile näpunäiteid jagatakse. Iga nädala kohta on veebikeskkonnas üleval töökäsud ja kasutatav materjal (kuigi õpilased võivad kõikjalt infot juurde otsida). Järgmisel, st kaheksandal nädalal tuleb selle suure töö esitlemine teistele. Kõigi viie aine õpetajad teevad pidevalt koostööd, üks õpetaja on kogu töö koordinaator. Koordinaatoriks olev õpetaja ütles, et nad ise ka õpivad tegevuse käigus, kuidas lõimitud õpet korraldada ja järgmisel õppeaastal teevad nad kindlasti midagi teisiti. Ta ütles ka seda, et üle viie aine ei ole tema arvates mõtet lõimida (kõik need ained on kaasatud vastavalt õppekavas olevatele eesmärkidele ja teemadele).
Tietotie kool katsetab sel õppeaastal 10. klassis esimesel perioodil lõimitud õpet, st esimesel kaheksal nädalal ei käi 10. klassi õpilastel koolitöö tunniplaani järgi (nad peavad spordiga tegelema ja matemaatikatundides käima). Lõimingu teemaks on sel aastal "Inimese heaolu ja tervis", lõimitud aineteks on soome keel, inglise keel, ajalugu, psühholoogia ja inimeseõpetus. Töö toimub põhiliselt 5-liikmelistes rühmades, igal nädalal toimuvad töötoad, kus kõik grupid kokku saavad ning neile näpunäiteid jagatakse. Iga nädala kohta on veebikeskkonnas üleval töökäsud ja kasutatav materjal (kuigi õpilased võivad kõikjalt infot juurde otsida). Järgmisel, st kaheksandal nädalal tuleb selle suure töö esitlemine teistele. Kõigi viie aine õpetajad teevad pidevalt koostööd, üks õpetaja on kogu töö koordinaator. Koordinaatoriks olev õpetaja ütles, et nad ise ka õpivad tegevuse käigus, kuidas lõimitud õpet korraldada ja järgmisel õppeaastal teevad nad kindlasti midagi teisiti. Ta ütles ka seda, et üle viie aine ei ole tema arvates mõtet lõimida (kõik need ained on kaasatud vastavalt õppekavas olevatele eesmärkidele ja teemadele).
Ja nüüd natuke muud juttu ka. Valkeakoski linna haridusametnik rääkis meile Valkeakoskist ja tutvustas linnas asuvaid haridus- ja kultuuriasutusi, üldist kultuurielu. Ühegi sõnaga ei puudutanud ta religiooni ega kirikuid, küll aga pühendas ta oma ettekande lõpus üsna palju aega Valkeakoski teatri tutvustamisele - see oli ka viimane slaid ja jäi eriti hästi meelde. Hakkasin siis mõtlema, et mitte ainult eestlased, kes käivad aastas tublisti üle miljoni korra teatris, vaid ka soomlased paistavad teatriusku olevat. Teatri ja kiriku põhiline erinevus on selles, et kirikus esitatakse kogu aeg sama teksti (väikeste variatsioonidega), aga teatris on alati uus tekst.
Tampere keskväljakul, linna kõige tähtsamas kohas, asub kuulus Tampere teater. Lisan foto sellest, kuidas inimesed läksid täna õhtul poole seitsme ajal teatrisse (mina ei läinud, sest mina pidin just sel ajal bussi peale minema, et tagasi Helsingisse sõita). Mulle meeldib jälgida, kuidas inimesed lähevad teatrisse. Vahel ma vaatan seda veidi eemal seistes tükk aega. Huvitav on mõelda, mis on see, mis neid sinna viib.
Teater on tõesti tähtis - nii eestlastele kui ka soomlastele. Nii teatris kui ka kirikus saavad inimesed ühes ruumis kokku ja seal hakkab nendega ja nende vahel põnevaid ja salapäraseid asju sündima. Teater ja kirik on kokkusaamine, kohtumine. Nii teatri kui ka kiriku algelemendiks on vaikus.
Priit
Tampere keskväljakul, linna kõige tähtsamas kohas, asub kuulus Tampere teater. Lisan foto sellest, kuidas inimesed läksid täna õhtul poole seitsme ajal teatrisse (mina ei läinud, sest mina pidin just sel ajal bussi peale minema, et tagasi Helsingisse sõita). Mulle meeldib jälgida, kuidas inimesed lähevad teatrisse. Vahel ma vaatan seda veidi eemal seistes tükk aega. Huvitav on mõelda, mis on see, mis neid sinna viib.
Teater on tõesti tähtis - nii eestlastele kui ka soomlastele. Nii teatris kui ka kirikus saavad inimesed ühes ruumis kokku ja seal hakkab nendega ja nende vahel põnevaid ja salapäraseid asju sündima. Teater ja kirik on kokkusaamine, kohtumine. Nii teatri kui ka kiriku algelemendiks on vaikus.
Priit