Kõik eelnevad (eelmistel päevadel kirjutatud) ja järgnevad muljed põhinevad kolmes Soome koolis kogetul, lisaks vestlused Soome õpetajate ning õpilastega ja mõned seminarid, kus programmis osalejatele tutvustati Soome haridussüsteemi ning kus igaüks sai küsimusi esitada. Ühes kooli kolmest õpivad ainult gümnasistid, ülejäänud kahes õpivad lisaks gümnasistidele ka 7.-9. klassi õpilased. Kõik koolid on omanäolised ja asuvad teistest majadest eemal, rahulikus looduslikus miljöös. Kõik kolm koolihoonet on väga huvitava arhitektuurse lahendusega (kusjuures kõik olid oma ülesehituselt erinevad) ning toetavad igati nendes toimetavate õpilaste-õpetajate tegevust.
Piltidel on kaks vaadet Valkeakoski gümnaasiumile.
Piltidel on kaks vaadet Valkeakoski gümnaasiumile.
Põhikool
Soome põhikoolis on endistviisi au sees võrdsuse põhimõte: iga õpilane peab saama kodulähedases koolis, asugu see Lapimaal, Karjalas või Helsingis, võrdväärse hariduse. Põhikoolis ei tohi koolid õpilasi valida ega selekteerida - kõik lapsed peavad saama õppida heas kodulähedases koolis. Põhikoolis ei tohi õpilastel ühelgi põhjusel raha küsida - kõik on õppijatele tasuta. Klassiõpetajad õpetavad Soomes 1.-6. klassi õpilasi, alates 7. klassist õpetavad aineõpetajad.
9. klassi õpilastel on õppeaasta alguses kaks "töönädalat" - sel ajal ei käi nad koolis, vaid on praktilisi elu- ja töökogemusi omandamas asutustes (soovitatavalt peaks igaüks ise leidma koha, kuhu minna). Tööpraktika eesmärk ei ole lihtsalt kellegi töövarjuks olla, vaid tõesti lihtsamaid ja eelnevat ettevalmistust mitte nõudvaid töid teha või kedagi abistada.
Kodutööde kohta niipalju, et neid antakse küll ja täitsa piisavalt. Ükski õpilane, kellega vestlesin, ei hakanud grimasse tegema, kui kodutööde kohta pärisin - ju siis saab ikka tunni või pisut enama ajaga hakkama. Põhikoolis on mõned üksikud valikained vanemas astmes ning kasutatakse põhiliselt paberõpikuid. Õpilastel lastakse olla võimalikult vabalt: karme reegleid on vähe (näiteks võib näha mõnd õpilast mütsiga või jopega koolimajas toimetamas, vahetusjalatseid ei nõuta jne).
Tunnid kestavad nendes kolmes koolis 75 minutit (1 tund ja 15 minutit). Tundide vahel on väiksed vahed, ainult keskpäeval on tunnipikkune vahetund, mil käiakse ka sööklas söömas. Söök on kõigile õpilastele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis tasuta.
Soome põhihariduses rõhutatakse kogu aeg seda, et ei ole vaja võistelda ning hinnete ainuke eesmärk on peegeldada iga õpilase individuaalset arengut. Põhikooli lõpus ei ole eksameid, küll aga on väga tähtsad tunnistusel olevad hinded - nendest sõltub järgmine samm eluteel. Kellel on piisavalt kõrge keskmine hinne (Soomes on hinded neljast kümneni, hinne "4" on kõige halvem ja hinne "10" kõige parem), pääsevad gümnaasiumi, kellel pole hinded kiita, see seab sammud kutsekooli. Nagu teada, on kutsekoolide maine Soomes väga hea ning sinna minnakse õppima hea meelega. Ka kutsekoolis õppides on võimalik valmistuda riigieksamiteks ning nende edukal sooritamisel jätkata õpinguid juba ülikoolis. Soomes rõhutati, et nende haridussüsteemis ei ole "ummikteid" - alati on võimalik mööda haridusredelit kõrgemale ronida, kui ise tubli naine või mees oled. Ka elukestev õpe on Soomes iseenesestmõistetav. Mõnedes koolides on üks nn lisaklass (ehk põhikooli 10. klass), kus käivad õpilased, kelle eesmärgiks on oma tulemusi parandada ning põhikool paremate hinnetega lõpetada.
Võistluseks läheb Soome koolis siis, kui on vaja soovitud gümnaasiumi pääseda. Maapiirkonnas on valiku tegemine lihtsam, sest koolid asuvad üksteisest kaugel ning valiku määrab geograafia. Linnades, kus on palju gümnaasiume, on välja kujunenud mainekamad ja vähem mainekamad gümnaasiumid - vastavalt sellele on ka mõnda kooli suurem tung ja need koolid saavad keskmise hinde "lati" kõrgemale tõsta. Mõnest gümnaasiumist läheb suurem osa lõpetajaid edasi ülikooli õppima, mõnest koolist pääseb ainult väike osa lõpetajatest ülikooli.
Pildil on põhikooli 10. klassi ehk lisaklassi ajalootund Olari gümnaasiumis.
Soome põhikoolis on endistviisi au sees võrdsuse põhimõte: iga õpilane peab saama kodulähedases koolis, asugu see Lapimaal, Karjalas või Helsingis, võrdväärse hariduse. Põhikoolis ei tohi koolid õpilasi valida ega selekteerida - kõik lapsed peavad saama õppida heas kodulähedases koolis. Põhikoolis ei tohi õpilastel ühelgi põhjusel raha küsida - kõik on õppijatele tasuta. Klassiõpetajad õpetavad Soomes 1.-6. klassi õpilasi, alates 7. klassist õpetavad aineõpetajad.
9. klassi õpilastel on õppeaasta alguses kaks "töönädalat" - sel ajal ei käi nad koolis, vaid on praktilisi elu- ja töökogemusi omandamas asutustes (soovitatavalt peaks igaüks ise leidma koha, kuhu minna). Tööpraktika eesmärk ei ole lihtsalt kellegi töövarjuks olla, vaid tõesti lihtsamaid ja eelnevat ettevalmistust mitte nõudvaid töid teha või kedagi abistada.
Kodutööde kohta niipalju, et neid antakse küll ja täitsa piisavalt. Ükski õpilane, kellega vestlesin, ei hakanud grimasse tegema, kui kodutööde kohta pärisin - ju siis saab ikka tunni või pisut enama ajaga hakkama. Põhikoolis on mõned üksikud valikained vanemas astmes ning kasutatakse põhiliselt paberõpikuid. Õpilastel lastakse olla võimalikult vabalt: karme reegleid on vähe (näiteks võib näha mõnd õpilast mütsiga või jopega koolimajas toimetamas, vahetusjalatseid ei nõuta jne).
Tunnid kestavad nendes kolmes koolis 75 minutit (1 tund ja 15 minutit). Tundide vahel on väiksed vahed, ainult keskpäeval on tunnipikkune vahetund, mil käiakse ka sööklas söömas. Söök on kõigile õpilastele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis tasuta.
Soome põhihariduses rõhutatakse kogu aeg seda, et ei ole vaja võistelda ning hinnete ainuke eesmärk on peegeldada iga õpilase individuaalset arengut. Põhikooli lõpus ei ole eksameid, küll aga on väga tähtsad tunnistusel olevad hinded - nendest sõltub järgmine samm eluteel. Kellel on piisavalt kõrge keskmine hinne (Soomes on hinded neljast kümneni, hinne "4" on kõige halvem ja hinne "10" kõige parem), pääsevad gümnaasiumi, kellel pole hinded kiita, see seab sammud kutsekooli. Nagu teada, on kutsekoolide maine Soomes väga hea ning sinna minnakse õppima hea meelega. Ka kutsekoolis õppides on võimalik valmistuda riigieksamiteks ning nende edukal sooritamisel jätkata õpinguid juba ülikoolis. Soomes rõhutati, et nende haridussüsteemis ei ole "ummikteid" - alati on võimalik mööda haridusredelit kõrgemale ronida, kui ise tubli naine või mees oled. Ka elukestev õpe on Soomes iseenesestmõistetav. Mõnedes koolides on üks nn lisaklass (ehk põhikooli 10. klass), kus käivad õpilased, kelle eesmärgiks on oma tulemusi parandada ning põhikool paremate hinnetega lõpetada.
Võistluseks läheb Soome koolis siis, kui on vaja soovitud gümnaasiumi pääseda. Maapiirkonnas on valiku tegemine lihtsam, sest koolid asuvad üksteisest kaugel ning valiku määrab geograafia. Linnades, kus on palju gümnaasiume, on välja kujunenud mainekamad ja vähem mainekamad gümnaasiumid - vastavalt sellele on ka mõnda kooli suurem tung ja need koolid saavad keskmise hinde "lati" kõrgemale tõsta. Mõnest gümnaasiumist läheb suurem osa lõpetajaid edasi ülikooli õppima, mõnest koolist pääseb ainult väike osa lõpetajatest ülikooli.
Pildil on põhikooli 10. klassi ehk lisaklassi ajalootund Olari gümnaasiumis.
Gümnaasium
Soome gümnasist peab gümnaasiumi lõpetamiseks olema läbinud 75 kursust, kusjuures nendest 45 on kohustuslikud kõigile. Kohustuslikke kursusi on rohkem emakeeles, matemaatikas, võõrkeeltes, ülejäänud ainetes on kohustuslikke kursusi üsna vähe, kuid iga õpilane saab ise keskenduda mingitele ainevaldkondadele, näiteks õppida rohkem füüsikat ja keemiat või hoopis bioloogiat ja geograafiat jne. Järgmisel õppeaastal õpitavad ained peab gümnasist valima kooli poolt pakutavate ainete hulgast kevadel eelmise õppeaasta lõpus - vastavalt sellele koostatakse järgmise õppeaasta tunniplaanid ja selguvad õpetajate töökoormused. Vahel võib juhtuda, et mõnd kooli poolt pakutavat valikainet (näiteks prantuse keelt või keemia süvendatud kursust) valib väga vähe õpilasi või ei valigi keegi - sel juhul jäetakse see lihtsalt järgmise aasta plaanist välja.
Gümnaasiumi lõpuklassis on iga abituriendi tähelepanu pööratud peaasjalikult riigieksamiteks valmistumisele - riigieksamid on Soomes väga tähtsad, sest nendest sõltub paljuski pääsemine ülikooli soovitud eriala õppima. Riigieksamitest tuleb kõigil sooritada soome keele eksam (selle saavad rootsi keelt esimese keelena kõnelavad inimesed vahetada ka rootsi keele eksmi vastu), mis tehakse kahel päeval: ühel päeval lahendatakse alustekstide põhjal ülesanded (teksti mõistmine) ja teisel päeval kirjutatakse essee (kirjand). Lisaks tuleb valida üks võõrkeel ja matemaatika või mõni muu aine, nt keemia, ajalugu, filosoofia olenevalt sellest, mida tahetakse edasi õppima minna. Mõnedel erialadel tuleb lisaks riigieksamitele veel teste, vestlusi jmt sooritada. Paaris Soome gümnaasiumis jäi kõrva, et kohati läheb gümnaasiumis liiga palju auru riigieksamiteks valmistumise peale. Gümnasist peab pisut rahakukrutki kergendama, näiteks on üsna tavaline, et gümnaasiumis õppimiseks peab olema süle- või tahvelarvuti (kuigi koolid pakuvad võimalust seda ka rentida ja hiljem välja osta).
Igal gümnasistil on seega oma õppekava (tunniplaan) ning klasse, mille moodustab mingi kindel inimrühm, ei ole. See sarnaneb ülikoolis õppimisega, kus eri valikainetes moodustuvad õppijatest erinevad rühmad.
Tunde külastasin nägin enamikul juhtudel, et õpetaja oli tahvli (ekraani) läheduses ja rääkis täitsa palju - tema abivahenditeks olid arvuti, dokumendikaamera ja projektor. Õpilased istusid sageli mitmel juhul üksteise kuklaid silmitsedes ning lahendasid ülesandeid või uurisid midagi õpikust või vastasid vahel õpetaja küsimustele. Mõnedel juhtudel ei kohanud peale õpetaja klassis ainsatki õpilast, sest nad oli läinud rühmatööd tegema enda jaoks sobivasse kohta koolimajas ja pidid mingi aja pärast klassiruumi tagasi tulema. Üldiselt olid klassiruumides lauad ühekohalised, et neid oleks võimalik kerge vaevaga vastavalt vajadusele ümber paigutada.
Muutuv Soome kool
Üks asi torkab tänapäeval silma nii Eesti kui ka Soome koolis - õpetajad on valmis otsinguteks ja katsetamiseks, kõik üritavad käia kaasas muutuva maailmaga, et muuta õppimist vaheldusrikkamaks ja põnevamaks, nii et kõigil oleks koolis parem olla. Soomes jõustus sellel sügisel uus riiklik õppekava, mis rõhutab õppima õppimise tähtsust (põhikooli lõpus tuleb isegi õpioskuste eksam, mida küll ei hinnata numbriliselt) ning võimaluse korral ka teemapõhist õppimist (ing k topic-based learning), mis tähendab mitme aine lõimitud õppimist. Aga üldiselt õpitakse ka uue õppekava alusel ikkagi aineid (näiteks matemaatika õppimiseks tuleb ikkagi matemaatikale keskenduda, mitte uskuda, et see rühmas töötades ja eri ainetest pärit teemadega tegeledes justkui iseenesest külge jääb).
Teemapõhist (lõimitud ainete) õppimist katsetavad soomlased nii, et mõnel päeval või nädalal aastas ei ole tunde, vaid õpilased tegelevad rühmades ise valitud tööga - selleks annavad õpetajad neile mingis veebikeskkonnas juhendid (nt mida lugeda ja milliseid ülesandeid harjutamiseks teha, ajagraafiku jne) ning aeg-ajalt saadakse eri ainete õpetajatega kokku, et nõu küsida. Lõimimiseks valib iga rühm igast ainevaldkonnast ühe aine - kokku mitte üle 4-5 aine.
Soome gümnaasiumid kasutavad õppetöös pidevalt lisaks paberile ja pastakale arvutit: tööülesanded, paljud tekstid ja tööde esitamine ja hindamine käib arvuti ja veebi vahendusel. Sülearvuti või tahvelarvuti on igal gümnasistil laual kõrvuti vihikutega. Õpikud ja töövihikud on ka sageli olemas e-õpikuna või e-töövihikuna (võrreldes paberõpikuga on sisu sama, ainult e-väljaannetes on osa ülesandeid lahendatavad teisiti ning e-väljaannetes on kergesti kättesaadavad lisamaterjalid, nt videoklipid). Üldiselt kombineeritakse nii paber- kui ka e-väljaandeid, kuigi gümnaasiumis paistab suurem rõhk olevat veebipõhisel õppematerjalide jagamisel ja esitamisel ning e-õppevahendite kasutamisel. Paari-kolme aasta pärast tehakse Soomes kõik riigieksamid elektrooniliselt.
Soome koolides kohtab väga paljudest rahvustest ka eri nahavärviga õpilasi, näiteks ühes koolis vestlesin Venemaalt, Prantsusmaalt ja Eestist Soome elama asunud õpilasega. Need õpilased, kes ei oska soome keelt, käivad aasta või rohkem ettevalmistusklassis, kus nad õpivad iga päev ainult soome keelt, ühel päeval nädalas käivad nad koolist väljas Soome elu ja soome kultuuriga tutvumas (asutused, muuseumid, näitused jne). Kui soome keel juba suus, siis hakatakse koos teiste õpilastega kõiki õppeaineid õppima.
Soome koolides tunnevad õpilased end vabalt, koolides on palju võimalusi väljaspool klassiruumi ennast kuhugi mõnusalt sisse seada (niisama olemiseks või õppimiseks). Soome koolides töötavad avatud meelega, suhtlemisaltid ja hästi inglise keelt oskavad õpetajad. Viimasel kolmekümnel aastal ehitatud koolimajad on väga hästi projekteeritud ja loovad mõnusa keskkonna õppimiseks. Soome kool on järjepidevas muutumises, Soomes on tunnetatav terviklik lähenemine haridusele.
Võrdleksin veel lõpuks Soome põhihariduse nelja tugisammast Eestis toimuvaga.
1. Soomes kehtib põhimõte "vähem on rohkem" - Eestis on "rohkem on rohkem" (nagu Lõuna-Koreas).
2. Soomes on õpetajaamet ühiskonnas au sees ja õpetajaks saamiseks on ülikoolides suur konkurss - Eestis on koolidel mõne aine õpetajaid väga raske leida ja õpetajaks saada tahtjaid ei ole ülikoolides kuigi palju.
3. Soomes kehtib võrdsuse põhimõte - Eestis lahterdavad ja valivad "eliitkoolid" lapsi juba enne 1. klassi.
4. Soomes on head tugiteenused - Eestis võiksid need paremad olla.
Priit
Soome gümnasist peab gümnaasiumi lõpetamiseks olema läbinud 75 kursust, kusjuures nendest 45 on kohustuslikud kõigile. Kohustuslikke kursusi on rohkem emakeeles, matemaatikas, võõrkeeltes, ülejäänud ainetes on kohustuslikke kursusi üsna vähe, kuid iga õpilane saab ise keskenduda mingitele ainevaldkondadele, näiteks õppida rohkem füüsikat ja keemiat või hoopis bioloogiat ja geograafiat jne. Järgmisel õppeaastal õpitavad ained peab gümnasist valima kooli poolt pakutavate ainete hulgast kevadel eelmise õppeaasta lõpus - vastavalt sellele koostatakse järgmise õppeaasta tunniplaanid ja selguvad õpetajate töökoormused. Vahel võib juhtuda, et mõnd kooli poolt pakutavat valikainet (näiteks prantuse keelt või keemia süvendatud kursust) valib väga vähe õpilasi või ei valigi keegi - sel juhul jäetakse see lihtsalt järgmise aasta plaanist välja.
Gümnaasiumi lõpuklassis on iga abituriendi tähelepanu pööratud peaasjalikult riigieksamiteks valmistumisele - riigieksamid on Soomes väga tähtsad, sest nendest sõltub paljuski pääsemine ülikooli soovitud eriala õppima. Riigieksamitest tuleb kõigil sooritada soome keele eksam (selle saavad rootsi keelt esimese keelena kõnelavad inimesed vahetada ka rootsi keele eksmi vastu), mis tehakse kahel päeval: ühel päeval lahendatakse alustekstide põhjal ülesanded (teksti mõistmine) ja teisel päeval kirjutatakse essee (kirjand). Lisaks tuleb valida üks võõrkeel ja matemaatika või mõni muu aine, nt keemia, ajalugu, filosoofia olenevalt sellest, mida tahetakse edasi õppima minna. Mõnedel erialadel tuleb lisaks riigieksamitele veel teste, vestlusi jmt sooritada. Paaris Soome gümnaasiumis jäi kõrva, et kohati läheb gümnaasiumis liiga palju auru riigieksamiteks valmistumise peale. Gümnasist peab pisut rahakukrutki kergendama, näiteks on üsna tavaline, et gümnaasiumis õppimiseks peab olema süle- või tahvelarvuti (kuigi koolid pakuvad võimalust seda ka rentida ja hiljem välja osta).
Igal gümnasistil on seega oma õppekava (tunniplaan) ning klasse, mille moodustab mingi kindel inimrühm, ei ole. See sarnaneb ülikoolis õppimisega, kus eri valikainetes moodustuvad õppijatest erinevad rühmad.
Tunde külastasin nägin enamikul juhtudel, et õpetaja oli tahvli (ekraani) läheduses ja rääkis täitsa palju - tema abivahenditeks olid arvuti, dokumendikaamera ja projektor. Õpilased istusid sageli mitmel juhul üksteise kuklaid silmitsedes ning lahendasid ülesandeid või uurisid midagi õpikust või vastasid vahel õpetaja küsimustele. Mõnedel juhtudel ei kohanud peale õpetaja klassis ainsatki õpilast, sest nad oli läinud rühmatööd tegema enda jaoks sobivasse kohta koolimajas ja pidid mingi aja pärast klassiruumi tagasi tulema. Üldiselt olid klassiruumides lauad ühekohalised, et neid oleks võimalik kerge vaevaga vastavalt vajadusele ümber paigutada.
Muutuv Soome kool
Üks asi torkab tänapäeval silma nii Eesti kui ka Soome koolis - õpetajad on valmis otsinguteks ja katsetamiseks, kõik üritavad käia kaasas muutuva maailmaga, et muuta õppimist vaheldusrikkamaks ja põnevamaks, nii et kõigil oleks koolis parem olla. Soomes jõustus sellel sügisel uus riiklik õppekava, mis rõhutab õppima õppimise tähtsust (põhikooli lõpus tuleb isegi õpioskuste eksam, mida küll ei hinnata numbriliselt) ning võimaluse korral ka teemapõhist õppimist (ing k topic-based learning), mis tähendab mitme aine lõimitud õppimist. Aga üldiselt õpitakse ka uue õppekava alusel ikkagi aineid (näiteks matemaatika õppimiseks tuleb ikkagi matemaatikale keskenduda, mitte uskuda, et see rühmas töötades ja eri ainetest pärit teemadega tegeledes justkui iseenesest külge jääb).
Teemapõhist (lõimitud ainete) õppimist katsetavad soomlased nii, et mõnel päeval või nädalal aastas ei ole tunde, vaid õpilased tegelevad rühmades ise valitud tööga - selleks annavad õpetajad neile mingis veebikeskkonnas juhendid (nt mida lugeda ja milliseid ülesandeid harjutamiseks teha, ajagraafiku jne) ning aeg-ajalt saadakse eri ainete õpetajatega kokku, et nõu küsida. Lõimimiseks valib iga rühm igast ainevaldkonnast ühe aine - kokku mitte üle 4-5 aine.
Soome gümnaasiumid kasutavad õppetöös pidevalt lisaks paberile ja pastakale arvutit: tööülesanded, paljud tekstid ja tööde esitamine ja hindamine käib arvuti ja veebi vahendusel. Sülearvuti või tahvelarvuti on igal gümnasistil laual kõrvuti vihikutega. Õpikud ja töövihikud on ka sageli olemas e-õpikuna või e-töövihikuna (võrreldes paberõpikuga on sisu sama, ainult e-väljaannetes on osa ülesandeid lahendatavad teisiti ning e-väljaannetes on kergesti kättesaadavad lisamaterjalid, nt videoklipid). Üldiselt kombineeritakse nii paber- kui ka e-väljaandeid, kuigi gümnaasiumis paistab suurem rõhk olevat veebipõhisel õppematerjalide jagamisel ja esitamisel ning e-õppevahendite kasutamisel. Paari-kolme aasta pärast tehakse Soomes kõik riigieksamid elektrooniliselt.
Soome koolides kohtab väga paljudest rahvustest ka eri nahavärviga õpilasi, näiteks ühes koolis vestlesin Venemaalt, Prantsusmaalt ja Eestist Soome elama asunud õpilasega. Need õpilased, kes ei oska soome keelt, käivad aasta või rohkem ettevalmistusklassis, kus nad õpivad iga päev ainult soome keelt, ühel päeval nädalas käivad nad koolist väljas Soome elu ja soome kultuuriga tutvumas (asutused, muuseumid, näitused jne). Kui soome keel juba suus, siis hakatakse koos teiste õpilastega kõiki õppeaineid õppima.
Soome koolides tunnevad õpilased end vabalt, koolides on palju võimalusi väljaspool klassiruumi ennast kuhugi mõnusalt sisse seada (niisama olemiseks või õppimiseks). Soome koolides töötavad avatud meelega, suhtlemisaltid ja hästi inglise keelt oskavad õpetajad. Viimasel kolmekümnel aastal ehitatud koolimajad on väga hästi projekteeritud ja loovad mõnusa keskkonna õppimiseks. Soome kool on järjepidevas muutumises, Soomes on tunnetatav terviklik lähenemine haridusele.
Võrdleksin veel lõpuks Soome põhihariduse nelja tugisammast Eestis toimuvaga.
1. Soomes kehtib põhimõte "vähem on rohkem" - Eestis on "rohkem on rohkem" (nagu Lõuna-Koreas).
2. Soomes on õpetajaamet ühiskonnas au sees ja õpetajaks saamiseks on ülikoolides suur konkurss - Eestis on koolidel mõne aine õpetajaid väga raske leida ja õpetajaks saada tahtjaid ei ole ülikoolides kuigi palju.
3. Soomes kehtib võrdsuse põhimõte - Eestis lahterdavad ja valivad "eliitkoolid" lapsi juba enne 1. klassi.
4. Soomes on head tugiteenused - Eestis võiksid need paremad olla.
Priit