Tänase viienda koolituspäeva äiksejärgsel värskelt lõhnaval hommikul juba läbi tuttavaks saanud pargi Palmenstrasse IIK keskuse poole jalutades tekkis tunne, et koolitusel olla on supermõnus. Nädalaks ununevad argimured, tolmulapp, supipada ja lillepeenarde rohimine ning saab rahulikult huvitavatele asjadele pühenduda, mille jaoks argipäeval alati aega napib. Just täna hommikul tekkis tunne, et Düsseldorf on nii ilus ja mõnus ning hea meelega veedaks siin veel vähemalt nädala. Paraku hakkab õppimine selleks korraks lõpule jõudma, millest on tõsiselt kahju.
Tänane loengupäev oli pühandatud muusika ja laulude kasutamisele keeletunnis. Andreas Westhofen presenteeris taas tervet virna imelisi materjale ja linke, millel leiduvate vahendite abil saab kerge vaevaga laulutekste didaktiseerida. Päeva teises pooles koostasime rühmatööna erinevate hetkel Saksamaa TOP20 olevate saksa artistide lugudele harjutusi ja esitlesime hiljem loodud toodet ja tunnikonspekti teistele rühmadele. Päeva lõpus tegime veel kirjaliku kokkuvõtte kogu koolitusest. Hindasin sisuliselt kõiki toimunud loenguid ja workshope hindega "väga hea". Täiesti uus kogemus minu jaoks oli nii paljude kultuuride esindajatega koos õppida. Olen ka varem rahvusvahelistel koolitustel olnud, aga kaaslased on alati olnud Baltikumist või Venemaalt ja meie kultuurid ei erine nii palju. Seekord aga oli kohe näha, kui raske on õppejõududel (nii nähtud keelekursusel kui ka meie õpetajate loengus) teha tööd väga erinevatest rahvustest esindajatega. Temperamendid on erinevad, arusaam, tõekspidamised ja tempo kusjuures ka. Näiteks ei jõudnud me kuidagi kokkuleppele, kas koolitusruumis peaks olema konditsioneer sisse lülitatud või mitte. Kui meie soomlannaga kuumusest oimetud olime, leidsid Lõuna-Euroopa esindajad, et temperatuur on isegi jahedavõitu :) Samuti oli väga huvitav, et enamus Lõuna-Euroopa esindajaid panid meid Tanjaga (Soome) pidevalt ühte patta ja uurisid muudkui imetlusega, kuida smeil seal põhja pool ikka asjad nii hästi on, et soomlased Pisa testi tulemustega maailmakuulsad ja Eesti omakorda tehnoloogiaimedega. Selgus, et meie koolide tehniline varustatus on jätkuvalt oluliselt parem kui Ungaril, Slovakkial, Horvaatial, Türgil ja Hispaanial. Sain ka jutustada meie ID-kaardist ja näidata seda imevidinat kolleegidele, kes küll sellest kuulnud olid, aga kunagi näinud polnud :)
Tänane loengupäev oli pühandatud muusika ja laulude kasutamisele keeletunnis. Andreas Westhofen presenteeris taas tervet virna imelisi materjale ja linke, millel leiduvate vahendite abil saab kerge vaevaga laulutekste didaktiseerida. Päeva teises pooles koostasime rühmatööna erinevate hetkel Saksamaa TOP20 olevate saksa artistide lugudele harjutusi ja esitlesime hiljem loodud toodet ja tunnikonspekti teistele rühmadele. Päeva lõpus tegime veel kirjaliku kokkuvõtte kogu koolitusest. Hindasin sisuliselt kõiki toimunud loenguid ja workshope hindega "väga hea". Täiesti uus kogemus minu jaoks oli nii paljude kultuuride esindajatega koos õppida. Olen ka varem rahvusvahelistel koolitustel olnud, aga kaaslased on alati olnud Baltikumist või Venemaalt ja meie kultuurid ei erine nii palju. Seekord aga oli kohe näha, kui raske on õppejõududel (nii nähtud keelekursusel kui ka meie õpetajate loengus) teha tööd väga erinevatest rahvustest esindajatega. Temperamendid on erinevad, arusaam, tõekspidamised ja tempo kusjuures ka. Näiteks ei jõudnud me kuidagi kokkuleppele, kas koolitusruumis peaks olema konditsioneer sisse lülitatud või mitte. Kui meie soomlannaga kuumusest oimetud olime, leidsid Lõuna-Euroopa esindajad, et temperatuur on isegi jahedavõitu :) Samuti oli väga huvitav, et enamus Lõuna-Euroopa esindajaid panid meid Tanjaga (Soome) pidevalt ühte patta ja uurisid muudkui imetlusega, kuida smeil seal põhja pool ikka asjad nii hästi on, et soomlased Pisa testi tulemustega maailmakuulsad ja Eesti omakorda tehnoloogiaimedega. Selgus, et meie koolide tehniline varustatus on jätkuvalt oluliselt parem kui Ungaril, Slovakkial, Horvaatial, Türgil ja Hispaanial. Sain ka jutustada meie ID-kaardist ja näidata seda imevidinat kolleegidele, kes küll sellest kuulnud olid, aga kunagi näinud polnud :)
Õhtupooliku veetsin Benrathi lossis ja imelises lossipargis. Ilm oli pisut jahedam kui eile, seega oli mõnus jalutada. Benrath on üks väheseid hästi säilinud rokokoo stiilis jahilosse Saksamaal. Eriti meeldis mulle lossipark, mis laiub 60 hektaril (kõike ma loomulikult läbi ei jalutanud) ja on kenasti heakorrastatud. Reede õhtul võis seal näha palju lastega peresid ja puhkavaid inimesi, kes peale tööpäeva lõppu lõõgastuma olid tulnud. Homseks lubab vihmast ilma, loodetavasti ei riku see meie viimast ühistegevust grupiga. Homne koolituspäev viib meid nimelt pikemale Düsseldorfi-tuurile, pääseme bussiga ka kohtadesse, kuhu kolmapäeval ei jõudnud.