Oma igapäevatöös sotsiaalpedagoogina näen õpilasi, kes on demotiveeritud, puuduvad koolist, tekitavad tundides segadust ja satuvad konfliktidesse või vastupidi - keegi isegi ei märka, kas nad on kohal või mitte. Õpilased ütlevad mulle, et nad ei taha koolis käia, teatud tunnid ja õppeained on väga igavad ja mõttetud, et neil ei ole seda elus vaja. Ometi ei peaks see nii olema. Eesmärk võiks ju olla, et iga õpilane tuleb rõõmuga kooli! Küsimus on selles, mida mina selle heaks ära saan teha. Tänapäeva kool ei ole ilmselt ikkagi mõeldud kõigile õpilastele, kes seal õpivad. Aastake tagasi salvestati minu mõtted kaasavast haridusest. Ma arvan, et oleme muutuste teel ja vähemasti meie kool jõuab minu eluajal nii kaugele, et õpilased päriselt tahavadki õppida ja koolis käia. Ülehomme lõppevalt koolituselt "Diverse society - diverse classrooms. Student diversity benefiting social diversity: special focus on key competences and cooperative learning in multicultural groups." olen igal juhul palju jõudu ja indu saanud, et selle nimel edasi tegutseda!
Aga nüüd teema juurde. Arvan, et üks variant, mis võib õpilaste õppimise rõõmu suurendada, on kasutada koostöös õppimise meetodeid. Cooperative learning on alati rühmatöö, kuid kõik rühmatööd ei ole alati cooperative learning. Kasutan tahtlikult inglise keelset mõistet, kuna eestikeelseid tõlkeid on mitmeid ja ma ei ole päris kindel, millist kasutama peaksin: koostöös õppimine, koostööpõhine õpe vms. Cooperative learning on (otsetõlge koolitusmaterjalidest):
Cooperative learning neli alustala:
Rühmatöö kasutamine tunnis on sageli õpetajate jaoks koormav, kuna kõik pidevalt küsivad midagi. "Õpetaja, kui palju aega jäänud on? Kuidas seda ülesannet lahendada? Ma ei saa sellest aru." jnejne. Cooperative learning eeldab õpetaja rolli muutust (vt ka eelmisest blogipostitusest). Õpetaja on jälgija ja tagasiside andja. Ta:
Oleme õppinud möödunud koolituspäevade jooksul erinevaid oskuste õpetamise mänge ehk "skill builders", kergemaid cooperative learning meetodeid ja kaks keerulisemat meetodit: Jigsaw+ ja CLIM. Pean veel selle üle mõtlema, kuidas kõige paremini nende olemust edasi anda. Ilmselt teen seda juba tagasi olles koolis.
Tulles tagasi alguse juurde. Küsin siis mina õpilaste käest: "Miks sa kooli tulla tahad? Sel peab olema vähemalt üks põhjus, sest sa enamuse ajast ikkagi ju käid siin." Mis te arvate, mis nad vastavad? "Et näha oma sõpru ja klassikaaslasi, nendega suhelda." Anname oma õpilastele siis selle võimaluse :)
Mailis
Aga nüüd teema juurde. Arvan, et üks variant, mis võib õpilaste õppimise rõõmu suurendada, on kasutada koostöös õppimise meetodeid. Cooperative learning on alati rühmatöö, kuid kõik rühmatööd ei ole alati cooperative learning. Kasutan tahtlikult inglise keelset mõistet, kuna eestikeelseid tõlkeid on mitmeid ja ma ei ole päris kindel, millist kasutama peaksin: koostöös õppimine, koostööpõhine õpe vms. Cooperative learning on (otsetõlge koolitusmaterjalidest):
- väga struktureeritud rühmatöö;
- õpetaja paneb kokku heterogeensed grupid, võttes arvesse õpilase staatust ja oskusi;
- kõik rühma liikmed on vastutavad selle eest, et kõik liikmed mõistaks käsitletavat teemat;
- igaühel on rühmas spetsiaalne roll;
- koostatud ülesanded nõuavad (require) interaktsiooni, koostööd ja erinevaid oskusi ning võimeid;
- keegi ei ole tööd seni lõpetanud, kui kõik on lõpetanud.
Cooperative learning neli alustala:
- Me vajame üksteist võrdselt positive interdependence
- Individuaalne vastutus individual responsibility
- Võrdne osalus equal participation
- Vastasmõju simultaneous interaction
Rühmatöö kasutamine tunnis on sageli õpetajate jaoks koormav, kuna kõik pidevalt küsivad midagi. "Õpetaja, kui palju aega jäänud on? Kuidas seda ülesannet lahendada? Ma ei saa sellest aru." jnejne. Cooperative learning eeldab õpetaja rolli muutust (vt ka eelmisest blogipostitusest). Õpetaja on jälgija ja tagasiside andja. Ta:
- töötab välja selged, detailsed juhised, juhendi ülesannete sooritamiseks;
- treenib õpilasi koostööd tegema (me ei saa eeldada õpilastelt, et nad hakkavad päevapealt hästi koostöös õppima, kuni siiani on töö olnud individuaalne);
- paneb kokku grupid;
- määrab grupi liikmetele rollid (facilitator, reporter, material manager, planner/timekeeper, harmonizer);
- viib läbi reflektsiooni grupis töötamise kogemusest ja annab tagasisidet õppeprotsessile ning tulemustele.
Oleme õppinud möödunud koolituspäevade jooksul erinevaid oskuste õpetamise mänge ehk "skill builders", kergemaid cooperative learning meetodeid ja kaks keerulisemat meetodit: Jigsaw+ ja CLIM. Pean veel selle üle mõtlema, kuidas kõige paremini nende olemust edasi anda. Ilmselt teen seda juba tagasi olles koolis.
Tulles tagasi alguse juurde. Küsin siis mina õpilaste käest: "Miks sa kooli tulla tahad? Sel peab olema vähemalt üks põhjus, sest sa enamuse ajast ikkagi ju käid siin." Mis te arvate, mis nad vastavad? "Et näha oma sõpru ja klassikaaslasi, nendega suhelda." Anname oma õpilastele siis selle võimaluse :)
Mailis