Karmen
Tänane päev algas taas planeeritud tunnihospitatsiooniga. Seekord vaatlesime (ja tegelikult ka osalesime aktiivselt) Carolin Hinnahi A1 keeletaseme tunde. Õpilasi oli kokku 16, nende esimene kogunemine ja tund toimus eelmisel kolmapäeval, seega olid nad tänaseks õppinud kokku 30 akadeemilist tundi ja teinud hulga kodust iseseisvat tööd. Tutvustasime end ja siis kuulasime ka õpilaste tutvustusi. Nad said lihtsatest lausetest juba aru, rääkida oskasid loomulikult veel vähe, aga tõeliselt põnev oli jälgida, kuidas õppejõud vältis igasugust lihtsama tee valikud, s.t. kuigi kõik ruumis viibijad valdasid inglise keelt, ei kasutanud Caroline seda asjade selgitamiseks ja lihtsustamiseks kordagi. Kui oli vaja seletada sõna "kana", siis pigem tegi ta kana häält ja vehkis kätega nagu tiibadega. Tempo oli võrreldes eilsega väga rahulik, õpilased kuulasid huvitatult. Teemaks oli söök ja jook ja toidukorrad. Õpetajal oli kaasas korvitäis näitlikke õppevahendeid, nende abil mängiti mitmeid mänge sõnavara kinnistamiseks. Pildid ja esemed on ükskeelses keeleõppes väga olulisel kohal. Õppetöö oli oluliselt õpikupõhisem kui B1 keeletaseme eilses tunnis, ilmselt on nii lihtsam õpilastele asju selgitada. Hääldust õpiti ainult järele kordamisega, mingit reeglite õppimist eraldi ei toimu. Ka grammtikaõpe on induktiivne, s.t. reegli ja seaduspärani jõutakse peale harjutamist ja asja endale selgeks tegemist. Mina tegin rühmatööd Alexiga, kes on pärit Brasiiliast. Üldse olid selle rühma õpilased veel Türgist, Venemaalt, Süüriast, Hiinast ja Jaapanist. Alex lõpetas kevadel Inglismaa tippülikoolis bakalaureuseõppe ja soovib nüüd kulude kokku hoidmiseks astuda magistriõppesse Saksamaal. Ta hakkab õppima inglise keeles, aga tahab kahe kuuga saksa keele selgeks saada, et oma tulevaste kursusekaaslastega ja inimestega maal, kus ta õppima hakkab, suhelda. Alexi innukus ja huvi asja vastu iseloomustab kõigi kahe päeva jooksul nähtud keeleõpilaste innukust. Minu arvamus, et motivatsioon on keeleõppe puhul kõige olulisem tegur, kinnistus veelgi. Eile algas Saksamaal uus kooliaasta. Supermarketi koolitarvete lettides troonivad traditsioonilised koolialguse "Zuckertüte"-d. Tegu on hiiglaslike pea meetrikõrguste papptuutudega, millesse pannakse koolitarbeid, maiustusi ja mänguasju ja mis kingitakse traditsiooniliselt kõigile 1. klassi alustavatele lastele. Teel pealelõunasesse loengupaika nägin tänavatel ka hulgaliselt koolist koju tõttavaid lapsi. Düsseldorfis valitses täna põrgulik kuumus, terve pealelõuna oli 32-34 kraadi. Üsna sürrealistlik oli sellise suveilma keskel näha koolikottidega õpilasi. Sel suvel on tervet Saksamaad närtsitanud kuumalaine ja põud. Ka Düsseldorfis näevad pargid välja üsna sügisesed - muru kolletub ja puudelt on terve hulk lehti maas. Suurte jõgede veetase on viimaste aastakümnete madalaim, paljudes piirkondades on joogiveetase langenud kriitiliselt madalale. Tänane päeva teine pool oli pühendatud interneti-workshopile teemal Landeskunde (maateadus). Julgen arvata, et tegu oli siiani kõige vajalikuma ja asjalikuma loenguga. Õppejõud Andreas Westhofen tutvustas meile kümneid tasuta huvitavaid allikaid, mis on väga kaasaegsed ja kust saab aktuaalset infot Saksamaal toimuva kohta. Lisaks tutvusime harjutuste loomise keskkondadega ja tegime ise harjutusi keskkondades onlinetraining.lingofox.de, lingofox.dw.de ja LearningApps.org. Kolm tundi möödus väga kiiresti, saime kaasa ka kaheksa lehekülge vajalike linkidega ja luban, et võtan endale igal koolivaheajal aega ja valmistan nendel linkidel oleva materjali põhjal mõned uued põnevad õppevahendid!
Karmen
1 Comment
Vajalikud ettevalmistused on tehtud - lennupiletid Düsseldorfi broneeritud, koolitusele registreerutud ja majutus koolituskeskuse läheduses leitud. Hetkel muretsen veel pisut hilise lennuaja pärast, kuna maandun Düsseldorfis poole kümne paiku õhtul. Murrangi parasjagu pead, kas olla seiklusjanuline ja proovida kohe Saksamaa sujuva ja öö läbi liikleva ühistranspordi võlusid ning lõpetada õhtu ca 500-meetrise värskendava jalutuskäiguga trammipeatusest hotelli või olla pigem ettevaatlik ja liikuda taksoga. Koolituse täpne programm saabus ka mõned päevad tagasi, päevad on täis põnevaid loenguid, seminare, sekka ka erineva tasemega keeletundide külastusi. Kogu kursuse teema üldiselt on: Methodentraining in der Unterrichtspraxis Deutsch als Fremdsprache: Praxis-Workshops zu zentralen Themen des Deutschunterrichts mit integrierten Hospitationen in Sprachkursen A1-C1, mille võiks eesti keeles lühemalt kokku võtta sõnadega: meetodid saksa keele kui võõrkeele õpetamiseks, kombineerituna prktiliste töötubade ja keelekursuste külastamisega. Õppepäevad kestavad iga päev üheksast viieni, seega tõotab koolitus tulla intensiivne. Ise loodan kõige rohkem autentset saksa keelt praktiseerida ja oma teadmisi keelekeskkonnas värskendada. Lisaks saab kindlasti uusi meetodeid ja mõtteid õppetöö mitmekesistamiseks. Loomulikult tahaks lähemalt tutvuda ka Düsseldorfiga, mis pakub vaatamisväärset igale maitsele, olles täis kontraste.
Tänane koolituspäev ei alanud nagu tavaliselt IIK Palmenstrasse koolitushoones vaid hoopis peavaksali kõrval asuvas rahvaülikooli majas, kus IIK samuti ruume rendib, et kõik oma keelekursused ära mahutada. Meie koos Soome osaleja Tanjaga tahtsime külastada B1+ keeletaseme kursust. Lektoriks oli Jan, kellega juba eile grammatika loengus tutvusime. Õpilasteks olid 15 Vene, Ukraina, Hiina, Jaapani ja Lõuna-Euroopa päritolu pealtnäha 18-25-aastast noort inimest, kes kõik olid keele õppimisest väga huvitatud ja seega ülimalt motiveeritud. Ühe taseme kursus maksab orienteeruvalt 500 eurot, see lõppeb tasemeeksamiga ja õpilased on väga huvitatud selle eksami edukast sooritamisest, kuna vastasel juhul ei saa nad keeleoskust tõendavat dokumenti, mis tõenäoliselt oligi põhiliseks ajendiks, miks neile intensiivkursustele tuldi. Kursused kestavad viis tundi päevas ja nii iga päev vähemalt kuu aega järjest. Sain lektoriga vesteldes aru, et näiteks A1 intensiivkursus kestab 2 kuud, A2 ja B1 seevastu mõlemad 1 kuu. Aga nüüd siis kursuse sisu juurde. Pean ütlema, et kõik need 5 akadeemilist tundi, mis me seda jälgisime, oli ääretult huvitav ja aeg läks nagu lennul. Kasutati põhiliselt kommunikatiivõpet ja vähemalt kolmandik õpilastest vestles juba üsna vabalt. Ülejäänud kaks kolmandikku said täiesti aru, millest jutt käib, aga olid ilmselt pisut arad, et ise sõna võtta. Kõigi nelja osaoskuse arendamine käis märkamatult käsikäes, tempo oli üleval ja tund tõepoolest kaasakiskuv ja huvitav. Rakendati ka vahepealseid lõdvestusharjutusi, keerukas grammatika vaheldus vestlusega. Õpilased, kelle hulgas oli ka näiteks meditsiinitudengeid, olid oma maailmavaatelt ja üldteadmistelt nii targad noored inimesed, et ma sain teada palju uut teaduse ja meditsiinivaldkonnast, mis kuidagi teemadega haakus. Üldiselt näitas see keeleõppemeetod ilmekalt, et intensiivselt suure mahuga järjest lühikese ajaperioodi vältel õppides on tulemused oluliselt paremad ja kiiremad tulema, mis paneb omakorda kaaluma tsükliõppeõppe vajalikkust vähemalt keeleõppes ka tavakoolis. Pealelõunal toimus siis oodatud vanalinnaekskursioon. Ilm ei üllatanud, jätkuvalt lõõskav päike ja minu jaoks tõeline kõrbekuumus 27-28 kraadi, aga kuna puhus väike tuul, siis kõige hullem polnud. Nägime Düsseldorfi vanimat maja, tähtsamaid kunstimuuseume, ilusaid vanalinnatänavaid ja väheseid sõjas säilinud originaalehitisi (Düsseldorfilt jäi peale teise maailmasõja pommikoledusi väidetavalt alles 10%), jalutasime kaldaäärsel promenaadil, kujutasime ette raekoja ee sturuplatsil igal aastal 11.11 kell 11.11 algavat karnevaliaega ja jõime lõpetuseks kõik koos linna parimas vanalinnapubis traditsioonilist Düsseldorfi õlut nimega "Altbier". Kuna mina õlut mingil kujul ei tarbi, pakuti mulle huvitavat teistsugust pruulitud toodet, rabarberilimonaadi, mis on tehtud samal meetodil kui õlu. Maitses....huvitavalt ;)
Siit tuleb minu kokkuvõte konverentsist, millel osales ligemale 1200 koolijuhti üle maailma, erinevatelt mandritelt. Kuna selline suurepärane konverents toimub meile nii lähedal ning Erasmus seda ka toetas siis oleks patt sellist võimalust mitte kasutada. Kokkuvõte tuleb küll vähe hiljem kuid vabandan ennast sisukate ning pikkade päevadega ning loomulikult huvitavate kuid mitte minu emakeelsete esinejatega, kellede kuulamine nõudis head tähelepanu. Esmaspäeva hommikul kell 8.00 algas juba laevareis. Oli kohe näha, et ilm tuleb ilus ehk sellel suvel pole nii head ilma olnud kui seda oli Helsinkis. Paraku tuli istuda enamuse ajast siseruumides kuid seda parem oli jalutada hotelli või keskusest välja ning nautida ilusat ilma. Elamine oli kohe keskuse Finlandia Talo kõrval ning sinna jalutades sai pidevalt kohtuda sisisevate hanedega kes arvasid, et park on nende eravaldus! Eestis oli veel 5 osalejat, Tartust 2 ja Tallinnast ning selle lähiümbrusest koos minuga 4. Konverentsi alguses said avasõnadeks sõna mitmed tähtsad tegelased nagu ülemaailmse koolijuhtide ühenduse president Ari Pokka ning Soome koolijuhtide juht Riikka Lindroos. Esinesid Sibeliuse akadeemia noored. Kokkuvõtvalt ka mõnedest esinejatest ning nende mõtted paljudest, mis jäid kõlama. Täpsem programm oli selline: 3 August 10:00-18:00 Registration 14:00-15:00 Opening Ceremony 15:00-16:00 Coffee break & Exhibition 16:00-17:30 Keynote speaker André Noël Chaker 17:30-20:00 Welcome Reception 4 August 08:00-17:00 Registration 09:00-10:30 Keynote Speaker Pasi Sahlberg 10:30-11:15 Coffee Break & Exhibition 11:15-12:30 Presentations & Workshops 12:30-13:45 Lunch & Exhibition 13:45-15:00 Presentations & Workshops 15:00-15:45 Coffee Break & Exhibition 15:45-17:00 Keynote Speaker Alf Rehn 19:30-21:00 Helsinki City Reception 5 August 08:00-17:00 Registration 07:00-08:00 Fundraising Nordic Walking (more information here) 09:00-10:30 Keynote Vanessa de Oliveira Andreotti 10:30-11:15 Coffee break & Exhibition 11:15-12:30 Presentations & Workshops 12:30-13:45 Lunch & Exhibition 13:45-15:00 Keynote Speaker Eduardo Andere 15:00-16:00 Presentations & Workshops 19:30 Gala Dinner 6 August 08:00-17:00 Registration 09:00-10:30 Keynote Speaker Andrew Cole 10:30-11:15 Coffee break & Exhibition 11:15-12:45 Keynote Speaker Olive Mugenda 12:45-14:15 Lunch & Exhibition 14:15-15:15 Keynote Speaker Pekka Hyysalo 15:15-16:30 Closing ceremony Esimene peaesineja oli Soomlaste poolt kodustatud Prantsuse päritolu Kanadalane Andre Noel Chaker. https://fi.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9_No%C3%ABl_Chaker Kokkuvõtvalt oli tema sõnumiks, et müüa tuleb oma lugu ja igal koolil on oma lugu. Tooksin ka välja Pasi Sahlbergi http://pasisahlberg.com/ esinemise kelle põhiliseks teemaks on PISA testi analüüs ning siinkohal oli uhke olla Eestlane. Kuigi ma olen teda ka korra juba esinemas kuulnud ning väga palju oli dubleerimist siis need kaks esinejat on väga värvikad kujud, kes tõmbavad rahva kaasa, laulavad, lasevad lugusid ja seda kõike selleks, et viia paremini kohale oma sõnum milleks minu meelest oli see, et õpige tugevamatelt kuid liigne standartiseerimine, pidev võistlemine jne on vale tee. Konverentsi parim esineja oli kindlasti 43 aastane professor kelle ettekanne oli ülimalt meisterlik. Vaata ka alfrehn.com. Tema puhul tooksin välja selle, et ega ikka väga ei tööta ja kas ikka on mõtet kõigil nendel kollaste märkmepaberite ning postrite koolitustel. Innovatsioon küll lahe kuid alati see ei tööta, traditsioonid ning põhiväärtused koos innovatsiooniga annavad edu. Vanessa de Oliviera Andreotti arutas suuresti etniliste ning globaalsete teemade üle, mis kohati jäid meile kaugeks kuid samas tulevad juba uksest ning aknast sisse. Selle tõestuseks üks pilt kus sõlmisime kokkuleppe koos Nõmme põhikooliga ning Nigeeria kolleegidega ning septembris võtame nad vastu:) Ka Soomlased olid väga teemast haaratud ja sageli läks neil jutt pagulastele ning naiste hariduse ning kaasamise peale ka konverentsil. Samuti olid nad väga uhked, et Helsinki linnapea ja hariduse valdkonna abilinnapea on naised. Abilinnapea tervitas ka meid Helsingi linnavalitsuse vastuvõtul. Muideks meie cateringi teenindajaid oli ka Eestlasi, Bulgaarlasi, Itaalia poiss jne. Eduardo Andere http://eduardoandere.net/ sõnumiks oli see, et näed Mehhiko on küll PISA arvestuses väga taga kuid tema müüs seda, et Mehhiko õpilased on ühed maailma kõige suurema kooli röömuga ning õnnelikud. Samuti tuleb ajada rahulikult oma asja kuid tee seda kirega ning siis saabub ka edu ning oodatavad tulemused.
Töötubadest tooks esile ja kuhu ma ka jõudsin (kuna valik oli suur) Sami Kajala esitluse kus ta tõestas teaduslikult kuidas kehaline aktiivus ning liikumine õpilastel ning töötajatel samuti parandavad õppimise ning töö tulemusi ning akadeemiline võimekus kasvab selgelt pärast möödukat kehalist aktiivsust. Töötubade esitlusi saab veel vaadata siit: http://www.confedent.fi/icp2015/program-presentations/workshops-and-presentations/wednesday-august-5th-11-15-12-30/ Jouni Välijärvi esitluse tooks kohe siia kuna siit on meil kõigil mõndagi huvitavat vaadata: https://onedrive.live.com/view.aspx?ref=name&Bsrc=Share&Bpub=SDX.SkyDrive&resid=C9F7B619F4A3CC69!13072&cid=c9f7b619f4a3cc69&app=WordPdf&authkey=! Kokkuvõtvalt oli huvitav kogemus ning andis selgitada laia pilti mis vahest kipub ununema kui me igapäevaselt ajame oma väikest kuid tähtsat asja. Selle tõestuseks oli meie viimane esineja kelle sõnumiks oli lootus ning elu tahe. Vaata lähemalt https://fi.wikipedia.org/wiki/Pekka_Hyysalo http://www.teamfightback.com/ USKUMATU LUGU VAPRAST MEHEST!!!!!! Varahommikul viis mu pererahvas mind bussijaama, kus sõitsin National Express bussiga Londonisse.
Londonis oli ilm kohutav – sadas paduvihma ja nii terve päeva. Koju jõudsin pisut peale keskööd. Olin väsinud, aga õnnelik. Oli jälle hea kodus olla. Helen Tänane teine koolituspäev koosnes kahest pikast 3,5-tunni pikkusest töötoast. Esimene teema oli lektor Astrid Jährlingi juhendamisel: Methoden zur Auflockerung und Unterrichtsbeginn, mille võiks eesti keeles kokku võtta sõnadega: meetodid tunni alustamiseks ja vahepealseks lõdvestumiseks. Alustuseks ja oma väikeste töörühmade üles soojendamiseks panime kirja hunniku eriti huvitavaid ja väljendusrikkaid omadussõnu. Seejärel anti meile lünktekst, kuhu need sõnad samas kogumise järjekorras sisse tuli kirjutada. Tulemus sai enam kui naljakas. Seejärel pidime end pisut liigutama ja sooritasime mõned tutvumiseks sobilikud mängud, näiteks rivistusime selle järgi, kes elab Düsseldorfile kõige lähemal ja kes kõige kaugemal. Lektor pakkus välja ka mõned paaride moodustamise tehnikad, eriti lõbus oli pundar nööre, millest iga osaleja pidi ühe jupi pihku võtma ja kui need siis lahti sai harutatud, oli selge, kes sinuga sama nööri küljes on, temaga koos tuli teha järgmine ülesanne. Iga meetodi puhul arutlesime ka, millises vanuses ja keeletasemega sihtrühmale see sobiks. Kõik olid näiteks ühel meelel, et tennispalli viskamine klassis sobib hästi põhikoolilastele, aga ei lähe absoluutselt peale täiskasvanud õppijale. Lektor tutvustas meile mitmesuguseid mänge ja raamatuid, mida tunnis kasutada saab ja mis hetkel raamatupoodides saadaval on. Hästi töötab ka multiintelligentsuse ära kasutamine keeletunnis erinevate nuputamisülesannete näol. Kõigile õpilastele ei pruugi meeldida võõrkeeleõpe, aga meeldib näiteks matemaatika. Lahendasime selliseid multioskusi nõudvaid ülesandeid, need olid vägagi vaheldusrikkad ja huvitavad. Kirjutan teile siia ka ühe, kes ära mõistatab, pangu kommentaaridesse lahendus ;)
Poiss pidi minema poodi. Ema oli lauale jätnud ümbriku, mille peale oli kirjutatud üheksakümmend kaheksa. Poiss tegi ostud ära, arve oli 90 eurot. Raha üle lugedes selgus, et tal jääb puudu neli eurot. Kuidas on see võimalik? Antud ülesanne loetakse õpilastele võõrkeeles ette ja palutakse olla tähelepanelik. Seejärel peavad nad paaristööna lahenduse välja mõtlema. Lõunapausil käisin suures raamatu- ja plaadipoes ja soetasin neli uut harivat saksakeelset filmi. Eestis on ju tõeline saksakeelsete filmide põud ja need neli, mis mul juba olemas on, on küll väga head, aga mind ennast väga ära tüüdanud. Seega kaks ajaloolist draamat teise maailmasõja teemadel, film kuulsast füüsikust Stephen Hawkingust ja üks vähe meelelahutuslikuma iseloomuga lastefilm on järgmisest õppeaastast õnneks võtta, kui eriti tublisid õpilasi filmitunniga premeerida tahan. Peale pausi oli teise loengu teemaks kommunikatiivne grammatikaõpe. Jan Beckers andis ülevaate kommunikatiivse grammatikaõppe meetoditest, seejärel töötasime ise paaristööna välja ühe kommunikatiivse grammatika vahendamise harjutuse, mille teema saime täitsa vabalt ise valida. Lõpuks presenteerisime kõik oma harjutusi smart-tahvlil ja arutlesime, mida me sellest õppisime ja milliseid harjutuste tüüpe veel proovida tahaks. Üldiselt on tänapäeval järjest enam levinud grammatika õpetamise meetod, kus õpilased peavad ise reeglini jõudma, s.t. õpetaja pakub harjutusi ja meetodeid ja liigutakse läbi kogemuste teooriani. Koolitusel tekkis sel teemal elav arutelu, oli paar osalejat, kes olid veendunud, et enne tuleb ikka reeglid vihikusse punaselt kirja panna, 45 minutit teooriat õppida ja siis mängima asuda. Lõpetuseks toimus väike instrueerimine homsete keeletundide külastamise teemal, meile loeti sõnad peale, et me kindlasti õpetajaid ega õpilasi parandama ei hakka, kui tunde vaatleme, nimelt olevat seda juhtunud. Õppepäev lõppes pool kuus, seejärel jalutasin veidi Bilki linnaosas, kus koolitus toimub. Ilm oli täna eilsest kardinaalselt erinev ja lubatud kuumus oli juba hommikul kohal. Bilk peaks olema tutvustava brošüüri andmetel eriti üliõpilaste hulgas väga hinnatud ja armastatud linnaosa. Mina oma üsna pikal jalutuskäigul silmasin vaid seda, et see on pigem väga multi-kulti linnaosa, kui Saksamaal vägagi levinud terminit kasutada. Päris sakslasi nagu ei hakanudki väga silma, aga no ehk nad ei jaluta õhtuti tänaval ega parkides. Samas oli kõik väga turvaline ja õhkkond mõnus, midagi häirivat peale rämpsu ja suure mustuse tänavatel küll silma ei hakanud. Ootan juba huviga homset vanalinnatuuri. Karmen Meie viimase õppepäeva esimene loeng oli Briti haridusest, selle viimase aja muutustest ja probleemidest. Loengupidajaks oli Southamptoni Cantelli Kooli asejuhataja/õppealajuhataja hr. Mark Bagust.
Hr. Bagust rääkis, et Suurbritannia haridus juhindub paljuski ülemaailmsest hariduse reformimise liikumisest (GERM – Global Education Reform Movement), mille põhimõtted on kasutusel enamuses Lääne-Euroopa maades, aga ka USA-s, Kanadas ja Austraalias. Briti valitsus on seadnud eesmärgiks standardiseerida nii õpetamine kui õppimine, kehtestades selged eesmärgid kõikidele õpetajatele, õpilastele ja koolidele üldse. Lapsed lähevad kooli 4-5-aastaselt ja olenevalt edasiõppimissoovidest käivad üldhariduskoolis kuni 12-13-aastat. Haridus on jaotatud 5 astmeks (Key Stages 1-5). Iga kooliastme alguses ja lõpus on kas eksamid või testid, mille tulemustest õpilase jaoks ei olene midagi, kuid mille alusel Haridusstandardite amet (OFSTED – Office for Standards in Education, Children's Services and Skills) koostab raportid kooli edukuse või ebaedukuse kohta võrreldes õpilase tulemusi kooliastme algul ja lõpul. Need raportid on avalikud ja nende alusel saavad lapsevanemad teha oma otsuse, kuhu kooli oma laps panna. Teisalt on kehtestatud ka koolipiirkonnad (catchment areas), milles elavad lapsed saavad piirkonnakooli eelisjärjekorras. Seetõttu pole ka harvad juhtumid, kus perekond kolib mõne parema kooli piirkonda elama, et saada oma lapsed õppima sinna kooli. Haridusstandardite amet inspekteerib ka koole iga mõne aasta järel, kusjuures tehakse pistelist ja ootamatut kontrolli, see tähendab, et kooli direktor saab eelmisel päeval teada, et inspektorid järgmisel päeval saabuvad. Kontrollitakse kõike, vesteldakse õpetajate ja õpilastega, külastatakse tunde, jne. Selle põhjal koostatakse jällegi raport, mis on avalik ja kõigile kättesaadav. Sellisel moel pannakse kõik koolid omavahel võistlema, sest parematesse koolidesse tekib teadlikematel vanematel soov oma lapsed panna, see omakorda aga kergitab õppetulemusi (motiveeritud vanemate laste õppetulemused on paremad). Koolisüsteemist rääkides, tuli välja, et 94% Briti koolidest on riigi rahastatavad koolid ning enamus neist on ühtluskoolid, see tähendab, et kooli saab ilma katseteta. Väga väike osa riiklikult rahastatavaid koole (Grammar Schools) on katsetega koolid, mis võtavad vastu õpilasi pärast teist kooliastet 11-aastaselt teise kooliastme lõpueksami tulemuste põhjal. Grammar School’e on jäänud oluliselt vähemaks (praegu vaid 164 kooli kogu riigis), mitte igas maakonnas ei leia neid, ka mitte siin Hampshire’s. Riiklikult rahastatavate koolide hulka kuuluvad ka kirikute juurde kuuluvad koolid (tihti just katoliku koolid), aga ka suuremat individuaalsust pakkuvad koolid, mida nimetatakse akadeemiateks (Academies). See viimane koolitüüp on viimasel ajal jõudsalt kasvanud ja Briti 30000 koolist umbes 5000 on juba akadeemiad. Need koolid on küll riiklikult rahastatud, kuid ometi võivad nad valida, kas järgida riiklikku õppekava või mitte, neil on õigus ise valida trimestri ja koolipäeva pikkus. Veel üks riiklikult rahastatud koolitüüp on vabakool (Free Schools), mida saavad asutada erinevad huvigrupid – näiteks firmad, lapsevanemad, heategevusorganisatsioonid aga ka õpetajad ise. Nad saavad rahastuse otse riigilt ilma kohaliku omavalitsuse sekkumiseta. Umbes 6% koolidest on erakoolid, mis ei järgi riiklikku õppekava, on vastuvõtukatsetega ja tavaliselt kõrge õppemaksuga. Õppemaks on olenevalt koolist ₤2000 - ₤60000 aastas. Reeglina on need internaatkoolid (boarding schools) ning õppemaks katab ka elamiskulud. Tegelikult oli loeng Briti haridusest ülihuvitav ja täis nii palju informatsiooni, et ei jõua siin kõigest rääkida. Mõned tähelepanekud veel: Trimestrid Briti koolides näiteks 2015 aastal. Kevadtrimester: 5. jaanuar – 2. aprill (väike vaheaeg 16. – 20. veebruar); suvetrimester: 20. aprill – 22. juuli (väike vaheaeg 25. – 29. mai); sügistrimester: 1. september – 18. detsember (väike vaheaeg 26. – 30. oktoober). Briti lapsed käivad koolis peaaegu kogu suve - vaid august on vaba. Võõrkeeleõpetaja seisukohalt oli imelik see, et Briti lapsed õpivad võõrkeelt vaid hariduse teisel ja kolmandal astmel, ehk siis vanuses 7 kuni 13 aastat. Siis on võõrkeeleõppel lõpp. See on ka üks põhjustest, miks britid ei räägi eriti võõrkeeli (teine põhjus on inglise keel kui lingua franca – nagunii kõik teised räägivad inglise keelt!), Nüüd tahetakse teha riiklikusse õppekavasse muudatus, et ka neljandas kooliastmes, ehk siis vanuseni 16 aastat, õpitaks võõrkeelt. Õpetajate palgad Londonis: algaja õpetaja teenib ₤27000 ja kogemustega õpetaja ₤36387 aastas. Pärast lõunapausi oli meil uus loengupidaja Robin Correa ja loengu teemaks Multikultuurne Britannia. Kõlab põnevalt, kas pole? Tahaks ju teada, kuidas neil seal Suurbritannias hakkama saadakse küllalt suure hulga erineva kultuuritaustaga inimestega, näiteks viimase rahvaloenduse andmetel on valgete eurooplaste osakaal Londoni rahvastikust alla poole. Kuid... Selles loengus pandi minu tolerantsus kõvasti proovile. Meie loengupidaja hr. Correa oli India-Pakistani päritolu mees, kes oli saabunud Inglismaale umbes 50 aastat tagasi 7-aastase poisina koos oma vanematega. Kõva häälega naeris ta välja tuntud inglise vanasõna ’When in Rome, do as the Romans do’ (Roomas olles käitu nagu sealsetel inimestel kombeks). Tema arust ei peaks mitte sisserändajad end oma uue kodumaa ja sealsete inimeste järgi sättima, vaid vastupidi, uue kodumaa põliselanikud peaksid võtma sisserändajad avasüli vastu ning end sisserändajatele sobivaks kohandama. Avalikult halvustas ta Briti valitsust, kes tahab immigrantide toetussummasid vähendada ja seetõttu peavad nad tööle minema. Aga nad pole enne tööl käinud ja ei oska! Hr. Correa arvates on see väga jõhker Briti valitsusest sundida kedagi tööle, kui nad ei taha. Pean seda äärmiselt jultunud seisukohaks. Saime ka teada, et valged eurooplased peaksid end süüdi tundma orjapidamise, erineva nahavärviga inimeste halvustamise pärast, isegi kui nad ise seda kunagi teinud pole. Selles loengus sain teada, et mu hele nahk ja heledad silmad olid kellelegi pinnuks silmas. Mul on äärmiselt kahju, et huvitava teemaga loengu asemel olin sunnitud kuulama sellist rassiliselt kallutatud monoloogi. Ja ma loodan väga, et ma ei riku Erasmus+ lepingut, kui ma neid kallutatud ideid oma kolleegidega ei jaga. Lõpuks jälle ilmast. Ilm oli tuuline ja pilves, kuid sademeteta. Helen Saabusin Düsseldorfi läbi Vantaa täna hilisõhtul. Lend oli väsitav, aga nüüd olen kenasti hotellis ja ootan põnevusega homset koolituspäeva. Kui palju meid on? Mis maadest tulevad osalejad? Kas koolitus vastab ootustele? Natuke ekstreemust kogesin ka täna, julgesin nimelt siiski peale kella 22 rongiga lennujaamast hotelli sõita. Inimesed olid sõbralikud, tänavad rahvarohked, seega oli see üsna riskivaba üritus. Düsseldorf tervitas mind hilisõhtus 25-kraadise õhusoojaga, õnneks olen sellise kuumusega viimastel päevadel Tallinnas juba harjuda jõudnud. Nüüd aga magama, kuna kell näitab esimest hommikutundi. Karmen Tänane esimene koolituspäev algas hommikul kell 10 Düsseldorfi internatsionaalse kommunikatsiooni instituudi (IIK) juhi Rüdiger Riecherti tervitussõnadega. R. Riechert on instituudis töötanud alates 1993. aastast. Oma tervituses rääkis ta IIK missioonist, milleks on õpetada saksa keelt välismaalastele, kel on vaja teha Toefel test ülikooli kandideerimiseks või töö leidmiseks. Nii keskendubki algeselt Ida-Euroopa elanikele majanduskeele õpetamiseks rajatud asutus hetkel saksa keele kui võõrkeele õpetamisele tasemetel A1-C2. Viimastel aastatel on lisandunud õpetajate täiendkoolitus, kus osalevad õpetajad põhiliselt Erasmus+ stipendiumi toel. Rüdiger Riecherti mõtetest meeldis mulle enim tema konstanteering, et hariduse pealt säästetakse kõigis maades, sest seda kokkuhoidu pole kohe märgata. Vähemalt järgmiste valimisteni mitte. Saksamaad tabas mingil hetkel pärast järjekordse PISA testi tulemuste analüüsi šokk hariduse kvaliteedi langemise pärast. Probleemid on sarnased nagu Eestis - noored õpetajad ei tule kooli. Lisaks tutvusime sissejuhatavas osas tudeng Inaga, kes meid terve nädala juhendab ja suunab, kui vaja ja Andreas Westhofeniga, kes vastutab organisatoorse poole eest. Programm on tihe, vaba aega on ainult mõnel õhtul peale 18. Avaloengus tegeleti ka organisatoorsete küsimustega ja seejuures märkasime kõik, kui erinevad on Erasmus+ nõuded ja kontrollsüsteem eri riikides. Koolitusel on 15 osalejat, riikidest on esindatud Türgi, Soome, Slovakkia (4 osalejat), Horvaatia, Ungari, Poola, Hispaania (2 osalejat), Bulgaaria (2), Serbia ja Eesti. Ungari ja Slovakkia osalejatel oli kaasas terve pakk pabereid, mille koolitaja allkirjastama pidi. R. Rioechert konstanteeris ise ka, et see on päris põnev, kui erinevad lokaalsete büroode kontrollimehhanismid on. Sissejuhatavas osas saime veel teada, et kui Düsseldorfist suveniire viia, peaks nendeks olema Löwensenf (sinep) ja Kräuterlikör (ürdiliköör), samuti jagati juhiseid, kust neid osta. Järgnes lühike vägagi ebatraditsiooniline tutvumismäng, kus iga rühm pidi joonistama oma isikliku Saksamaa kaardi ja iga rühmaliige rääkis oma kogemustest seoses Saksamaaga. Hiljem liikusid inimesed eri kaartide vahet ja alati jäi üks liige "koju" võõrastele tutvustama, mida ta oma rühma liikmetelt kuulnud oli. Isiklikku infot sel moel küll ei saanud, küll aga oli põnev kuulda, millised on õpetajate kogemused. Peale lõunapausi saabus uus lektor Ralf Gildenstern ja kolmeks tunniks sai põhiteemaks koostöö ja grupitöö keeletunnis. Lektor oli väga põnev isiksus, töötanud saksa keele õpetajana erinevates maailma osades, pikalt Aasias. Meil hetkel väga palju kirgi küttev pagulaste-teema sai ka puudutatud. Nimelt teatas R. Gildenbstern, et igasugune integratsioon ja kohanemine on probleem ainult eurooplastele. Aasias ei huvita kedagi, kas sa integreerud või mitte, põhiline, et sul on raha :) Analüüsisime pikalt grupitöö plusse ja miinuseid, kambapeale kogunes mõlemaid suur hulk. Kokkuvõttes leidsime siiski, et rühmatöö rikastab tundi olulisel määras ja nähtud vaev ning kulutatud aeg tasub end ära. Proovisime oma grupis ka mõnda meetodit ( eriti lõbus oli nn speed-date). Selgus ka, et eri riikides on võimalused väga erinevad - meil Kuristikus on keeleklassides grupitööks superhea mööbel, aga kahel osalejal on suured lauad lausa põranda külge kruvitud! Enamikul siiski tavalised rasked kahekohalised lauad, millega rühmatöö keerukam. Lõpetuseks võrdlesime õpikusarju, mida oma riikides kasutame, mina ei kippunud väga sõna võtma, kuna meil on saksa keele õpikusarjad ju mõned juba 15 aastat kasutusel ja rahapuudusel ei sa aneid vahetada. Siiski kiitis lektor kokkuvõttes üht muldvana, aga juba klassikaks saanud head õpikut, milleks on "Themen aktuell" ja mul oli kole hea meel, kuna just see on meil juba aastaid gümnaasiumis kasutusel. Ilm oli täna tõeliselt ilge, ehkki prognoos lubas tõelist troopikat. Hommikul tibutas ja olin kindel, et päeva peale saabub ikka see lubatud 26 kraadi, aga ei miskit. Peale koolitupäeva lõppu sadas juba paduvihma ja temperatuur oli maks. 18 kraadi. Mind muudab aga jahedus just erksaks. Kuna ilmateadet arvestades olin vihmavarju muidugi koju jätnud, tuli kohalikust Primarkist 5 euro eest uus soetada ja nii asusin kohe esimesel õhtul vanalinna avastama. Vaatasin üle Königsallee, mis on tuntud jalakäijate allee kenade skulpruuride ja sillakestega. Lisaks nägin Heine mälestusmärki ja teletorni. Homme ehk julgen (parem ilma korral) sügavamale vanalinna sukelduda :)
Karmen
Tänase õppepäeva teemaks oli, kuidas valida materjali tunniks, kuidas muuta materjali oma klassi ja tunni jaoks sobivaks ja mis kriteeriumide alusel kõike seda teha. Läbi praktiliste harjutuste proovisime läbi erinevaid materjale tuues välja nende head-halvad küljed ja sobivuse-mittesobivuse teatud vanusegrupile jne. Kuna täna oli viimane õppepäev õpetaja Katie Courtney-Bennettiga, siis vaatasime kokkuvõtvalt, mida olime temaga koos õppinud, tegime viktoriini ja lõpetuseks ka mõned pildid. Samuti andis meie õpetaja meile hulga soovitusi raamatute ja veebilehtede kohta, mida oma töös kasutada. Ilm püsis täna kena, ilma vihmata. Helen Tänase loengupäeva teemadeks olid inglise suulise kõne grammatika, CLIL (content and language integrated learning) – erinevate õppeainete inglise keeles õpetamine ning laulude kasutamine keeletunnis.
Inglise suulise kõne grammatikat lähemalt uurides vaatlesime suulise kõne ja kirjaliku keele erinevusi. Kõneldes kasutab kõneleja mitte ainult verbaalseid vahendeid (sõnu), vaid tihti ka hääletooni, teatud kõne rütmi, tempot ja rõhutamist, ning muidugi ka kehakeelt. Kirjutades kasutatakse peamiselt sõnu ning kõne rütmi püütakse väljendada kirjavahemärkidega. Suur erinevus on ka selles, et suuline kõne on etteplaneerimata, spontaanne, kui kirjalik keel reeglina etteplaneeritud ja seda saab korrigeerida ja muuta. Samuti ei kirjutata üles suulises kõnes kasutatavaid nn. ’täitesõnu’ eee..., mmm..., jne. Kultuurierinevusi lahates saime teada, et eriti just Lõuna-Inglismaal (kus ma praegu olen), ei piisa viisaka palve esitamiseks vaid viiskast palvest. Tingimata tuleb oma vestluspartnerit selleks palveks hoolikalt ette valmistada ja seepärast on neil kombeks nn. ’kolmeastmeline palve’. See tähendab seda, et kui sa tahaksid akent avada, sest sul palav, ei ole sugugi piisavalt viisakas öelda ’Could I open the window, please?’, vaid alustama peab hoopis kaugemalt. ’It’s rather hot here, isn’t it? Don’t you think so? Could I open the window, please?’ Muidugi peab vestluskaaslane kogu sellele kõnele jaatavalt vastama. Eestlased, ja muide ka teised rahvad, tunduvad inglaste jaoks liiga otsekohesed ja isegi järsud. Tunni teine osa oli pühendatud sellele, kuidas erinevaid õppeaineid inglise keeles õpetada ja kolmas osa oli laulude kasutamisest keeletunnis. Laulude kasutamine keeletunnis ei tähenda hoopiski laulude laulmist, vaid laulutekstide (laulu kujul siiski) kasutamist keeletunnis. Ilmast ka. Päevaks lubati ilusat ilma. Tegelikult oli hommikul jälle ’low cloud’, ehk sadas uduvihma. Päev läbi oli pilves ja õhtul hakkas päriselt sadama. Helen Otsustasin oma vaba päeva alustada harivalt ja suundusin Southamptoni vanalinna Tudorite-aegsesse majja, mis nüüd on muuseum. Maja kuulus kuningas Henry VIII sõbrale ning selles majas kohtus Henry VIII oma teise naisega Anne Boleyniga. Henry VIII-l oli kokku kuus naist, kellest kahel ta lasi pea maha raiuda, Anne Boleynil nende seas. Väidetavalt pidi majas ka pisut kummitama... Maja taga on kena keskaegne aed, kus asub ka suur kahur, mille Henry VIII kinkis Southamptonile, kuid mis oli nii raske, et lõhkus ära ühe linnamüüri tornidest (torn kukkus raskuse all kokku) ja lõpuks toodi siia Tudorite-aegse maja aeda. Muuseum andis ülevaate nii Tudorite kui ka hilisemate valitsejate aegsest elu-olust. Käisin ka linna kai ääres, mille lähedal randuvad suured kruiisilevad. Õhtul tegime mu pererahvaga väikese ringreisi Bournemouth’i. Ilm oli täna lausa ainulaadne - terve päev päikesepaisteline. Ei mingit vihma! Helen Ka tänane õppepäev oli jagatud kolmeks suuremaks alateemaks.
Esimeseks teemaks oli sõnavara. Eesmärgiks oli mõista, missuguseid sõnu on üldse mõttekas õpetada ja missugune sõnavara võib jääda passiivseks sõnavaraks. Samuti kuidas aidata õppijal sõnavara meelde jätta. Selle kohta on käibel fraas: maagiline seitse (Magic 7). See tähendab, et enne kui uus sõna kinnistub, on vaja temaga tegeleda seitse korda. Samuti peab olema teadlik sellest, et sõnavara jääb paremini meelde, kui ta sobitub mingisse konteksti, kui ta on teiste sõnadega seotud või kui ta sestub mone teise sõna kõlamustriga. Sõnu saab omavahel seostada teemade (ilm; söök; jne), sama tähenduse (ahv, pärdik, gorilla, šimpans, jne), vastandtähenduse (soe/külm), protsessi etappide (koogiküpsetamine), jms alusel. Proovisime ka erinevaid mänge ja tegevusi, mida kasutada sõnavara õpetamisel. Teiseks teemaks oli ülesande- või tegevusepõhine õppimine (Task-based learning). Selle meetodi alustalaks on põhimõte, et keeleõpe on palju efektiivsem siis, kui õppija pöörab oma tähelepanu ülesande sooritamisele, mitte niivõrd keeleõppele. See on õppimine läbi tegevuste ja tähelepanu on peamiselt protsessil, mitte lõpptulemusel. Sellel meetodil on mitmeid eeliseid: tegevused on kommunikatiivsed, õppijad aktiivsed ja ülesanded on seotud päriseluga. Samas on negatiivseid aspekte pisut rohkem: fookus on suunatud rohkem praktilisele igapäevakeelele kui akadeemilisele keelele, sellest meetodist jääb väheks, et harjutada keeleeksamiteks, madalamal keeleastmel puudub õpilasel sõnavara, mida tegevuse sooritamisel vaja läheb ning see meetod on leidnud siiski vähe järgijaid. Samas saab selle meetodi tegevuste ja ülesannetega kindlasti tundi huvitavamaks muuta ja õpetamisse vaheldust tuua. Pärast lõunapausi jätkasime hääldusharjutustega. Saime mitmeid huvitavaid ideid, kuidas inglise keele häälduse probleemsemaid kohti harjutada. Ja ilmast. Ilm oli täna uskumatult tüüpiline Briti saarte ilm: hommikul loengusse minnes sadas vihma ja vihmavari oli äärmiselt vajalik. Mõne tunni pärast tuli päike välja ja meie lõunapausi ajal oli juba väga soe ja päikseline ilm. Meie loengute lõppedes aga olid jälle pilved taeva ja päikese kinni katnud. Aga praegu, õhtul, on taevas jälle selge. Ja mul pole õrna aimugi, mis ilm homme tuleb. Tänaseks lubas ilmateade ju äikesetormi! Helen Tänase õppepäeva esimene teema oli lugemine. Peamiselt peatus meie lektor suuremahulisel (extensive) lugemisel, pakkudes välja mitmeid huvitavaid tegevusi ja ülesandeid, mis motiveeriksid õpilasi rohkem lugema
Teine suurem teema oli kirjutamine, eriti just loominguline kirjutamine (creative writing). Ka siin jagati meile mitmeid suurepäraseid ideid, kuidas kirjutamist huvitavamaks muuta. Mitmeid ülesandeid proovisime ka ise teha. Kolmas alateema oli etteütlus. Peamine fookus oli sellel, kuidas muuta tavapärane etteütlus huvitavaks ja meeldivaks ülesandeks ja selleks meie õpetajal Katiel juba ideid jagus. Proovisime ka ise mitmed neist läbi. Ja muidugi ilm. Peaaegu kogu päeva oli taas hall ja niiske, aga soe. Täpselt sama nagu eile. Vaid õhtupoolikul tuli korraks päike välja, kuid peagi vallutasid uued pilved taeva. Homseks lubatakse äikest. Helen Tänast õppepäeva alustasime minu koostatud sissejuhatava soojendusharjutusega, mille seostasin eilse Briti haridussüsteemi teemaga ja see läks hästi. Edasi jätkas päeva õpetaja Katie. Esimene teema oli õppijate motiveerimisest. Õppisime, kuidas erinevate tehnikate ja tegevustega õpilasi motiveerida ja mida vältida; kuidas õpilaste tähelepanu haarata ja suunata see ülesandele; kuidas anda niimoodi tagasisidet, et õpilasel motivatsioon ei kaoks; kuidas oma tundi nii planeerida, et õpilasel poleks võimalustki igavleda või muul moel oma motivatsiooni kaotada; kuidas korraldada grupitööd nii, et kõik grupi liikmed sellest maksimaalselt kasu saaksid; kuidas ülesandeid diferentseerida, et need oleksid jõukohased nii nõrgematele/aeglasematele kui tugevamatele/kiirematele õppijatele; kuidas õhutada õpilasi ise oma õppimise eest vastutust võtma ja kuidas kaasata õpilasi tunni planeerimisse. Tänaseks teiseks teemaks olid õpetaja kõne, ehk siis millele peab tähelepanu pöörama, kui õpetaja annab enne ülesannet selle tegemiseks juhiseid, et õpilane sellest ka õigesti aru saaks. Kolmandaks teemaks olid kommunikatiivsed oskused, peamiselt kuidas julgustada õpilasi inglise keeles omavahel suhtlema läbi erinevate tegevuste ja ülesandetüüpide. Õhtupoolikul oli meil väljasõit rohelusse – sõitsime rongiga New Forest rahvusparki ja matkasime seal umbes viis kilomeetrit. ’Uueks metsaks’ hakati seda paika nimetama umbes 1000 aastat tagasi, kui William Vallutaja, kes hakkas Inglismaad valitsema aastal 1066, võttis selle metsa oma uueks jahipidamise kohaks. Nii et siis 1000-aastane 'uus' mets. Ilm oli taas Inglismaale kohaselt hall ja niiske, aga õnneks soe. Täpselt sama nagu eile. Päikselist ilma pole olnud juba neli päeva, ilm on ühtlaselt depressiivne ja hall, täna hommikul oli vaja ka vihmavarju. It’s low cloud, nagu inglased ütlevad. Helen Tänasest õpetab meile inglise keelt ja inglise keele kui võõrkeele õpetamise metoodikat Katie Courtney Bennett, kes räägib imekaunist Briti inglise keelt. Hommikupoolset sessiooni alustasime keeletunni sissejuhatava osa analüüsiga ja meile tutvustati erinevaid nn soojendusharjutusi, kuidas õpilasi õppimislainele saada. Seda kõike ise läbi proovides. Samuti saime teada, et igaüks meist peab järgnevate päevade jooksul kaasõppuritele ise mõne soojendusharjutuse välja mõtlema. Pidime otsustama, kes mis päeval oma soojendusharjutuse on suuteline esitama ja sattus nii, et mina olen esimene, kes homme alustab soojendusharjutusega. Järgmiseks alateemaks oli Briti koolisüsteem ja selle võrdlemine kõigi osalejate koduriikide haridussüsteemidega. Väga hariv, sest peale Briti haridussüsteemi sain ka ülevaate Itaalia, Hispaania, Slovakkia, Rootsi, Portugali, Austria ja Šveitsi haridussüsteemist läbi õpetajate silmade, sest just nendest riikidest pärit õpetajatest meie grupp koosneb. Õppepäeva teine pool oli pühendatud klassis räägitavale keelele, st keel, mida õpetaja kasutab õpilaste juhendamiseks, selgitamiseks, jne. On väga oluline, et klassis räägitaks ainult inglise keelt, kuna see aitab vägagi kaasa õpilaste keeleoskuse arenemisele. Mängisime läbi erinevaid ülesandeid, et rikastada oma sõnavara. Õhtuks olid korraldajad organiseerinud meile mõnusa äraolemise Southamptoni vanalinnas tüüpilises inglise pubis Duke of Wellington, mis on kuulus selle poolest, et suvel on ta fassaad täis riputatud kümneid lilleampleid. Pubi oli nii seest kui väljast väga stiilne. Ilm oli taas Inglismaale kohaselt hall ja niiske, aga õnneks soe. Täpselt sama nagu eile. Helen Meile tutvustati esmalt, mis meid sel kursusel ees ootab. Seejärel jagati praktilist nõu, kus osta bussipileteid, kuidas bussile saada, sest sellest siin ei piisa, et seisad bussipeatuses – tingimata on vaja bussijuhile viibata, alles siis buss peatub. Sel päeval oli hommikupoolse loengu teemaks Shakespeare ja tolleaegne teater. Eriline tähelepanu oli Shakespeare’i ajaloolistel draamadel, põhiliselt just näidendil „Richard II“. Et seda näidendit paremini mõista, tegi meie lektor dr. Eileen Fitzgerald Winchesteri Ülikoolist meile põhjaliku ülevaate tolleaegse Inglismaa poliitilisest olukorrast. Samuti selgitas ta ka Shakespeare-aegset poliitilist olukorda, sest sel oli mõju sellele, kuidas Shakespeare Richard II ja tema lähikondseid kujutas, et mitte vastuollu minna valitseva monarhiga (Elizabeth I). Väga huvitav loeng väga huvitavas esituses. Päeva teine pool oli tutvumine ajaloolise Southamptoniga. Meie giidiks oli suurepärase jutustamisoskusega Don Richardson, endine Southamptoni Ülikooli lektor, kes viis meid Southamptoni keskaegsetele müüridele, jutustas põnevaid lugusid ajaloost ja tutvustas huvipakkuvaid hooneid vanalinnas. Näiteks Tudorite maja, kus Henry VIII kohtus Anne Boleyniga – oma teise naisega, kel ta siiski pärast paariaastast abielu pea maha lasi raiuda. Samuti maja, kus Jane Austen (kirjanik, „Uhkus ja eelarvamus“, „Mõistus ja tunded“) oli elanud. Või St. Michaeli kirikut, mille William Vallutaja lasi kohe pärast Inglismaale saabumist ehitada aastal 1070. Samuti saime teada, et Southamptonis on nn. „topelt tõus ja mõõn“, see tähendab, et erinevalt muust Inglismaast on neil siin tõus ja mõõn neli korda päevas. Lisaks said alguse Southamptonist laevade Titanic kui ka Mayflower teekonnad. Titanic sihtkohta ei jõudnud, kuid Mayflower viis 1620. aastal Pilgrim Fathers (usufanaatikud, keda kiusati Inglismaal taga ja keda peetakse kõige esimesteks Ameerikasse ümberasujateks) Ameerikasse elama. Ja kuidas Titanicu hukk mõjutas ligi 500 perekonda Southamptonis, sest suurem osa meeskonnast oli siit pärit. Väga hariv ja huvitav ringkäik linnas. Ilm oli taas Inglismaale kohaselt hall ja niiske, aga õnneks soe. Helen Pärast lennureisi läbi Helsingi Londonisse ootas mind ees kahetunnine bussireis Southamptonisse. Kõik kulges plaanipäraselt. Sellest kursusest osavõtjad elavad peredes ja mind võõrustav pere oligi mul bussijaamas ootamas. Ilm oli Inglismaale kohaselt hall ja niiske, aga peremees ja perenaine (mõlemad umbes 60 - 70-aastased) lahked.
Southampton on 220 000 elanikuga linn Lõuna-Inglismaal Hampshire krahvkonnas, peaaegu mere kaldal kahe jõe, Testi ja Itceni suudmes. Southampton on tuntud oma ajaloolise vanalinna, suurepärase ülikooli poolest. Samuti peetakse teda Euroopa kruiisipealinnaks, kuna enamus mööduvaid kruiisilaevu teeb Southamptonis peatuse. Southamptoni kunstigaleriid peetakse Londoni kuulsate kunstimuuseumide järel paremuselt järgmiseks. Helen Nüüd on jäänud veidi vähem kui kuu minu koolituseni Southamptonis Inglismaal. Koolituse teema on: Loomingulised tegevused ja motiveerivad materjalid gümnaasiumiastme inglise keele tunnis (Creative Activities & Motivating Materials for the Secondary Classroom - 2 Weeks Course for European Teachers of English at Secondary Level). Lennupiletid on broneeritud, kursuseks vajalikud kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevad teosed on kokku otsitud ja osad ka juba läbi töötatud ning põnevus hakkab sisse tulema. Helen |
Blogijad 2022
Gea Pulst
Veinika Lemsalu Ülle Piibar Priit Ratassepp Lisann Aljaste Hanna Kivila Oliver Jakobson Aivar Metsaveer Annike Soodla Aivi Osman http://rainosloveenias.weebly.com/Blogijad
|